Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. Teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Tuntumad teosed: A. Kapp"Metsateel“ Koorilaul "Mu süda", 1897 A.Kapp Oratoorium kahes osas "Hiiob" (1929) A.Kapp avamäng "Don Carlos" A.Kapp "Fantaasia teemale B-A-C-H" viiulile ja orkestrile (1942) Sümfooniline poeem "Fatum“(1939) Helilooja tähtsus eesti muusikas: Artur Kapp oli üks Eesti silmapaistvamaid sümfoniste Heliloojaga seotud vaatamisväärsused, muuseumid või muusikasündmused tänapäeval: Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime Artur Kapi tänav Suure-Jaanis on kohvik "Arturi Juures" Suure-Jaanis – majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli Villem Kapi kodu – on Heliloojate Kappide majamuuseum
Hilaris Sarcalogos häid jõule Gauisus Novus Annus head uut aastat Parum depressus väheke depressioonis Meus bardus sentential cruciatus mihi minu lollid mõtted piinavad mind Exosus orbis terrarium vihkan maailma Sententia vado nusquam mõtted viivad eikuhugi infirmus - intorqueo fossor --- sick-twisted bastard bulla ferreus quod vos mos adepto vestri calx õpi raskelt ja sa saavutad oma eesmärgi. Nex est secui fatum surm on osa saatusest Nos es quisnam nos es me oleme, kes me oleme Totus bonus res adeo an terminus tamen nocens res mos permaneo pro umquam head asjad jõuavad lõpuni, kuid pahad asjad kestavad igavesti. Adveho quis postulo advenio tuleb, mis tulema peab
,,Ääretasa täis mu süda", ,,Sügisene mets" ,,Hauad" sümfooniline prelüüd Läks Tallinnasse Estonia teatrisse tööle. Õpilased: Evald Aav (,,Vikerlased"), Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule. Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu
panteismiks. Stoikute füüsika kõige iseloomulikumaks küljeks oli aga õpetus sellest, et maailma-protsess on oma kulgemises paratamatu. Ühelt poolt pidi selles ilmnema küll jumala ettehooldus, pronoia (lad. k. providentia), mis on kujundanud siin maailmas kõik inimese jaoks parimal viisil. Teiselt poolt avaldus see ettehooldus inimese jaoks aga maailmaprotsessi vääramatusena, mida stoikud kreeka keeles märkisid terminiga heimarmene, mida ladina keeles aga tähistati sõnaga fatum. Seda stoa õpetuse külge on kirjeldatud ka hiljem moodustatud terminiga fatalism, mis tähistab õpetust inimese käekäigu ettemääratusest. Mis logos`esse on kätketud, läheb täide igal juhul, võtku inimene selle vastu midagi ette või ärgu võtku. Maailmaprotsessi vääramatuse kontseptsioon sai oma kõige reljeefsema esituse maailma-aasta ettekujutuses. Nimelt on maailma-protsess stoikute järgi tsükliline. Iga tsükli alguses sünnitab logos-tuli endast maailma
Jeesus on üles tõusnud. Surm pole midagi lõplikku idee, mis soodustas misjonitööd (surmaoht oli vanasti suurem) Kurjad jõud deemonid, saatanad peeti erinevate haiguste põhjustakas. Jeesus ajab kurje vaime inimeste seest välja. On leidunud inimesi, kes on samuti sellega tegelenud. Kreeka-Rooma religioonis patu mõiste puudub. Siiski on reeglid ja tabud, mille rikkumise puhul kardeti jumala poolt karistatud saada. Heimarmene (ld k fatum) ehk saatus kardetud jõud, mida inimene juhtida ei suuda ja mis valitseb kogu maailma üle, isegi jumalate. Epikuros õpetas inimese hävimist surmas ja vältis, et tegelikult kõikevalitsevat saatust polegi olemas. Inimene surres muutub olematuks ja sp pole mõtet surma karta. Enamik Kreeka inimesi siiski ei suutnud seda uskuda. Kasutati abivahendeid saatuse murdmiseks. 2.saj kristlikud misjonärid kuulutavad, et ristitud inimesed ei allu enam saatusele ega astronoomiale
ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid) · deklamatoorsus (katkestused aplausiks...) · sünged teemad, küüniline lähenemine · moraliseerimine · episoodilisuse kasv, ühendava loo kadumine Marcus Annaeus Lucanus (3965) De bello civili (,,Kodusõjast") ehk Pharsalia (,,Lugu Pharsalosest"), 10 rmt narratiiv Caesari võimuletulekust kuni Pharsalose lahinguni (48 eKr) idee: vabariikliku Rooma hukk kodusõjas fatum (saatus) ja natura (loodus) kui sündmustikku juhtivad jõud, antiik jumalatest loobumine, stoitsism eepika ,,objektiivse" narratiivi asemel isiklikud moraalsed hinnangud ,,ebaeepos", proosalik sõnavalik Gaius Valerius Flaccus (1. saj) Argonautica ("Argo retkest"), 8 rmt Ajaloolispoliitiline idee: argonautide retk kui Rooma impeeriumi eellugu või tingimus. Argonaudid (Iason) Aenease eelkehastus.
fay’ks või fairy’ks (inglise k) (Keightley 1850:7). Aja jooksul ahenes sõnade tähendus ning nad hakkasid märkima naissoost isikuid (võrdluseks prantsuse k femme), kellel on üleloomulikud võimed. Et üks neist võimetest on ennustamine, on teiseks versiooniks fée päritolu kohta selle jõudmine prantsuse keelde “...ladinakeelsest väljendist fatua (ennustaja), mis seostub ladinakeelse sõnaga fatum (saatus).” (Petzoldt 2003:61) Prantuse keelest on ta üle läinud meile tuttava fee kujul ka saksa keelde. Feest tuleneb ka Fata Morgana (ehk fee Morgane; prantsuse k Morgue la Faye), mille vaste leidub ka pärsia keeles - Merjan Peri, keda tuntakse kogu Idas3 (Keightley 1850:7). Tulevikuennustamise omistavad haldjaile ka keldid. Nemad, nagu ka eestlased, nimetavad haldjaid emadeks. “Walesis tuntakse siiani “emadena” (Y Maman) haldjaid, keda peeti salajaste
Neetud! Ikka jälle seesama mõte!» Vihaga virutas ta vasara eemale. Siis kummardus ta üle laua ja vajus nii sügavale tugitooli, et Jehan teda kõrge seljatoe tagant enam ei näinud. Mõne minuti jooksul nägi ta ainult kramplikult pigistatud kätt raamatul. Äkki tõusis dom Claude püsti, võttis sirkli ja kraapis vaikides seina sisse suurte tähtedega kreekakeelse sõna: 'ANAKH'. «Mu vend on loll,» ütles Jehan endamisi, «oleks olnud palju lihtsam kirjutada «Fatum»', egas kõik pea kreeka keelt mõistma.» Ülemdiakon istus tagasi tugitooli ja laskis pea kätele 1 Saatus (kreeka k.). 2 Saatus (lad. k.). 258 langeda, nagu haige, kes tunneb, et ta pea on raske ja kuum. Skolaar jälgis imestades oma venda. Tema, kes oma südamest otsekohe kõik välja puistas, kes siin maailmas ainult looduseseaduse järgi talitas, kes oma kirgedel laskis takistamata voolata ja kelle sügavate tundmuste läte alati kuiv oli, sest et ta iga päev aina uusi kraave