üksikasjad on allutatud terviku üldmõjule. 18. A.L. Weizenbergi iseseisev ateljee asus Roomas ja A.H. Adamsoni ateljee asus Paldiskis. Arhitektuur 19. 19.saj. II poolel ja 20. Saj. algul tulid kasutusele uued ehitusmaterjalid: metallkonstruktsioonid, betoonkonstruktsioonid. 20. Kõrvuti uute ehitusmaterjalidega täiustati traditsioonilisi ehitusmaterjale- hakati tootma: kollaseid- ja punaseid fassaaditelliseid, keraamilisi katusekive, tsementkrohvi. 21. 19.saj. I poole hoone oli sõltuvalt tellija maitsest romaani, gooti, renessansi või baroki stiilis. Kuid kasutati ühe hoone puhul ka mitut erinevat stiili, seda nimetatakse elektitsismiks. 22. Eklektitsismi levikut soodustas kodanluse tõusiklik maitse. 23. Historitismi etapp eesti arhitektuuris algas 19.saj. 40-ndatel ning kestis 70 aastat, kestis kuni 20.saj. esimese aastakümne keskpaigani. 24. Pseudoromaan-
- Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus.
2.4. Savitellise kasutamine Täistellis Harilik tellis kuulub jämekeraamika toodete hulka. Harilikku tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. Kasutamise tingimuseks on, et konstruktsiooni töötemperatuur ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus. Seetõttu kasutatakse välisseinas kärg- või õõnestellist. Toodetakse ka rea- ja fassaaditelliseid. Fassaaditellised erineva fassaadipinnaga, neile esitatakse ka kõrgendatud nõuded mõõtude suhtes. Nii näiteks toodab Eestis, Aseris asuv tellisetehas praegu 50 värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist. Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003 Õõnestellis (Cellular bricks) Survetugevus 7,5...25 MPa ja enam, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada
> tootmismaterjali kaevandamine > massi ettevalmistamine > töötlemine ja toortoodete vormimine > toortoodete kuivatamine > toortoodete põlemine > toodete jahutamine > toodete sorteerimine ja säilitamine Harilik tellis > Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimustel kui töötetemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. > Toodetatkse rea ja fassaaditelliseid. Tugevus > Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Tihedus > Olevevalt tellise liigist 9002230 k g kuupeerti kohta. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. > Poorsus sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. > Külmakindlus > Mida kõrgem põlevustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit.
Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus. Seetõttu kasutatakse välisseinas kärg- võiõõnestellist. Toodetakse ka rea- ja fassaaditelliseid. Fassaaditellised erineva fassaadipinnaga, neile esitatakse ka kõrgendatud nõuded mõõtude suhtes. Nii näiteks toodab Eestis, Aseris asuv tellisetehas praegu 50 värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist. Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003 Auktellis On paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12
- Toodete sorteerimine ja säilitamine KERAAMILISED MATERJALID JA NENDE OMADUSED Harilik tellis Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus.
Libistades vuukrauaga piki täidetud vuuki valmibki kumervuuk. Kumervuuk tehakse harilikult välimiselt teisaldatavatelt töölavadelt. 7.4.2 Tellisseinte vooderdamine. Seinte fassaadipindu saab nägusamaks, dekoratiivsemaks ja ühtlasi ilmastikukindlamaks teha välisseinte vooderdamise teel. Voodriks võib kasutada väga mitmesuguseid materjale. Eestis kasutatakse seinte vooderdamiseks peamiselt korrapärase väliskujuga silikaattelliseid ja põletatud savist punaseid pilutelliseid, nn. fassaaditelliseid . Need laotakse seina ladumise käigus müüritise välimiste pindridadena, või siis jäetakse fassaaditelliste ja seina põhimüüritise vahele õhuvahe, mis ladumise käigus täidetakse mineraalvattmattidega. Fassaadipind vuugitakse ladumise käigus või hiljem puhta vuugiga. Seina ladumisega samaaegselt ning põhimüüritisega seotises saab paigaldada õhemaid klombitud faktuuriga või hööveldatud välisservaga dolomiidist fassaadiplaate, samuti klombitud välisservaga paekive.
annaabi.ee 
