Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fassaadipinnast" - 12 õppematerjali

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal
1
doc

Barokkarhitektuur Itaalias ja Saksamaal

o Valgus koondus idaossa (kooriruumi) · Eeskujuks Il Gesu. Kujundas Giacomo da VIGNOLA · Barokk-kiriku siseruum o Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel o Laemaalidel kujutatakse arhitektuuridetaile · Barokk-kiriku välisilme o Tähtsad kuppel ja läänefassaad o Läänefassaadi ülemine korrus kitsas, alumine laiem. Neid ühendavad voluudid ­ spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv o Risaliidid ­ fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad · Ehitustegevus Roomas o Urbanus 8 toetas kunsti o Rooma Peetri kiriku edasiehitus Ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone Ladina risti kujuline põhiplaan Autor Carlo MADERNA · Suured ansamblid o Lorenzo BERNINI Peetri kiriku ees olev PEETRI VÄLJAK · Piirab kahekordne kolonnaad NAVONA VÄLJAK

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
51 allalaadimist
Barokk
1
odt

Barokk

Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Baroki iseloomustus-Barokkarhitektuur Itaalias-Saksamaal
2
docx

Baroki iseloomustus. Barokkarhitektuur Itaalias, Saksamaal

Kitsast ülemist ja laiemat alumist ühendavad külgedel barokile iseloomulikud detailid ­ voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv. Fassaadi detailid sarnanevad renessanssiaegsetega (poolsambad, pilastrid, viilud), kuid üldmulje nendest on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ja neil puudub konstruktiivne ülesanne. Fassaadi üldmulje on rahutu, dünaamiline, maaliline. Mõned seinaosad võisid kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette ulatuda. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine, ebasümmeetria, millega saavutati valguse ja varju ootamatuid kontraste. · Alates 16. Saj lõpust oli ehitustegevus väga hoogne. · Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Kiriku põhiplaaniks sai ladina rist

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
46 allalaadimist
Barokk
1
odt

Barokk

kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme: oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil, läänefassaadi keskosa kahekorruseline, voluudid ­ spiraalkujulised teokarpi meenutavad motiivid, fassaadi detailid sarnased renessanssiga ­ üldmulje erinev, detailid allutatud tervikule, fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline, risaliidid ­ seinaosad, mis ulatusid fassaadipinnast ette kogu kõrguse ulatuses, mõnikord fassaad laineline, astmeline või kaarjas, palju ebasümmeetriat, valguse ja varju ootamatud kontrastid. ESIMENE BAROKNE KIRIK "IL GESU" KIRIK ROOMAS, AUTOR: GIACOMO VIGNOLA. Itaalia maalikunstis kujunes 2 eri suunda: realistlik(Caravaggio) ja idealistlik-akademistlik (Carracci) Realistlik naturalistlik: kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu ­ vahend

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17 -18-sajandil
36
ppt

Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil

Fassaadi detailid samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid). Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või kaarjalt nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA
8
doc

SOOJUSTUSSÜSTEEMI PAIGALDUSTEHNOLOOGIA

Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks. Eeldused. Enne tööde algust peavad sisekrohvitööd ja betoonivalutööd olema lõpetatud ning vesi välja kuivanud. Selle eiramisel võib niiskus tungida soojustussüsteemi ning sea kahjustada. Kõik liited katusega, aknalaudadega, rõdudega jm. eelnevalt detailselt kavandada ning ka vastavad detailid ja materjalid osta. Ära tuleb määrata väljaulatavate detailide(katus, akna veeplekk jm.) ülekatte kaugus fassaadipinnast. Kõik fassaadile kinnituvad detailid tuleb kavandada ning nende kinnituselemendid kinnitada. Lubamatu on ehitada soojussüsteeme ilma katuse ja parapettideta. Fassaaditööd on hoonel kõige viimased. Maapinna niiskus ei tohi tõusta soojustussüsteemi taha. Niiskuse joon on vanemal hoonel ka palja silmaga fikseeritav. Aluspinna kontroll ja eeltöötlus. Liimitav aluspind peab olema puhas, kandev, tugev ja sille. Puhta pinna all mõeldakse ilma vetikate,

Ehitus → Tehnoloogia
19 allalaadimist
Kunstiajalugu pk-18-22 vastused
5
docx

Kunstiajalugu pk. 18-22 vastused

Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
Barokk ja Rokokoo kunstiajaloos
3
docx

Barokk ja Rokokoo kunstiajaloos

Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid ­ fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
90 allalaadimist
Fassaadikatted
28
pdf

Fassaadikatted

„ Kui aluspinnaks on praguline tellismüüritis või väga ebatasane pind nagu paekivimüüritis, tuleks kasutada montaažisiinidel süsteemi, mis lubab aluspinna tolerantsi kuni ±6 cm. 5 Krohvitud fassaadisoojustus „ Mineraalsed krohvid on kõik vä väga hea veeauru lä läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim kü külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisuse ning fassaadipinnast soolade eraldumise vä vältimiseks tuleks mineraal- mineraal- ja silikaatkrohvid üle vävärvida fassaadivä fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polü polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse silikaatkrohvisegusid. Need on vesiklaasi ja polü polümeeride dispersiooni baasil kasutusvalmis krohvisegud. „ Silikaatkrohvid on ilmastiku-

Ehitus → Ehitus
16 allalaadimist
Fassaaditooted-krohvid
13
doc

Fassaaditooted (krohvid)

kapillaarimavust. Krohvisüsteemi veekindlus sõltub ka pragudest. Vett-hülgavaks võib krohvsüsteemi nimetada alles siis, kui süsteem on koostatud vastavalt normidele ning tal ei esine peale krohvisüsteemi kuivamisaja lõppu pragusid. Praod alandavad süsteemi veekindlust. Mida nõrgem on süsteem, seda halvem on pragude tõttu süsteemi veekindlus. Mida parema veetõrjega on süsteem, seda kiiremini kuivab pragude kaudu sisseimbunud vesi fassaadipinnast välja. 4 2.2 Mördid Mört on sideaine (lubja, tsemendi vm), peene täitematerjali (liiva), vee ja lisandite segu. Parim komponentide suhe mördis on selline, kus on täpselt niipalju sideainet, et ta moodustaks täitematerjali terade vahel õhukese kelme, mis ka terad omavahel seob. Kui liivasegu on liiga tühikuterikas, peab sideaine neid tühikuid täitma, mis omakorda viib

Ehitus → Ehitusviimistlus
64 allalaadimist
Renessans-Barokk
9
doc

Renessans-Barokk

1. Keskosa kahekordne. Kitsam ülakorrus ühendatud laiema alakorrusega voluut-kaunistuste abil 2. Fassaadi detailid samad, mis renessansi ajalgi - poolsambad, pilastrid, viilud, kujud seinaorvades- kuid erinva üldmuljega. 1. Kõik detailid on allutatud tervikule, praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. 2. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
Hoonete konstruktsioonid - kliima
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

Krohvitud fassaadisoojustuse süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või EPSi. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- polümeer- silikoon või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Mineraalsed krohvid on kõik väga hea veeauru läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisus ning fassaadipinnast soolade eraldumise vältimiseks tuleks mineraal- ja silikaatkrohv üle värvida fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse silikaatkrohvsegusid. Need on vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil kasutusvalmis krohvisegud. Polümeerkrohvid on 4-5 korda vähem veeauru vähem läbilaskvad kui mineraalkrohvid. 54

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
273 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun