Marxs ise uskus, et on loonud uue sotsialismi liigi mis oli teaduslik. Marxsismi filosoofia nurgakiviks oli see mida Engel kutsus ,,materiaalse kontseptsiooni ajalugu". See toob esile ökonoomilise elu tähtsuse. See tähendab, et sotsiaalseid ja ajaloolisi sündmusi saab seletada ökonoomilise ja klassi faktorites. Fashism: Samal ajal kui liberalism, konservatism ja sotsialism on üheksateistkümnenda sajandi ideoloogiad, oli fashism alles algamas kui ,,kahekümnenda sajandi laps". Kuigi fashismi jälgi võib leida ka hilises üheksateistkümnendas sajandis, loodi ja vormiti fashism Esimese Maailmasõja ajal ning sellele järgnenud teravnenud oludes. Kaks põhilist fashismi ilmutajat olid Mussolini fashistlik diktaatorlikkus Itaalias 1922-1943 ja Hitleri natslik diktaatorlikkus Saksamaal. Fashism peab tähtsaks ratsionalismi, progressi, vabadust ja võrdsust mida saavutatakse võideldes, ainu-valitsemise läbi, ainu võimu kaudu ja läbi heroismi ning sõda
kutsekodades-se. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövtjad kuulusid sinna fashistlike ametiühin-gute kaudu. Kohustuslik oli olla ametiühingus. Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitöö-ga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate visid esitada ainult organi-satsioonid, nende hulgast valis Fashismi Suurnukogu välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936
kutsekodades-se. Tööandjad kuulusid sinna oma liitude kaudu, töövtjad kuulusid sinna fashistlike ametiühin-gute kaudu. Kohustuslik oli olla ametiühingus. Eesmärgiks oli asendada klassivitlus klassitööga. Säilis eraomand, aga omanik kandis riigi ees vastutust. 1929.aastal toimusid parlamendivali-mised, kus oli uus saadikukandidaatide esitamise kord. Kandidaate visid esitada ainult organi-satsioonid, nende hulgast valis Fashismi Suurnukogu välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936
Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste
Tänu selle ühingu loomisele hakkas sotsiaalpsühholoogia muutuma rakendusteaduseks. Hakati uurima liidriks olemist, esimesed tarbijakäitumise uuringud, hääletamise uurimine valimistel, tekkis organisatsioonipsühholoogia jne. Sotsiaalpsühholoogia erisused erinevates riikides: NSVL sotsiaalpsühholoogia indiviidivaenulik, kollektiviseerimine. 1936 keelas kom partei NSVL territooriumil psühholoogiliste testide kasutamise rakenduslikes uuringutes. Kõik pidi olema üks mass. Fashismi võimuletulekuga tekkis kogu Euroopas antisemitismi puhang. Sellest sai kasu USA. Seepärast, et euroopa juhtivad sotsiaalpsühholoogid kolisid USAsse. Nt Heider, Ichheiser, Lewin, Adorno. Kurt Lewin SPSSI looja ja esimene president 1941. Juudi põgenik natsi Saksamaalt. Sotsiaalpsühholoogia ei pea muretsema kas olla puhas teadus või rakendusteadus. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kiire laienemine 1946 1969 Sõja lõpuga tõusis SP staatus, saadi raha, uued laborid
Locarno lepingud mis põhjustati Locarno konverentsi poolt sisaldasid garantiid Saksa -Prantsuse piiri ja tüli lahendus kokkulepe Poola ja Saksamaa vahel. Pariisi Rahu Paktil 63 riiki välja arvatud NSVL ütlesid lahti sõjast kui riiklikust poliitikast ja tõotasid ,et kõik omavahelised tülid ja arusaamatused rahulikul teel. Lepingule allakirjutajad leppisid eelnevalt kokku enesekaitse sõdade eksistentsil. Fashismi tõus Pärast Esimest Maailmasõda sai maailma peamiseks riigikorraks demokraatia, kuid varsti arenes välja uus kord nimega fasism mis lubas inimestele eelkõige suuremaid vabadusi ja kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine Adolf Hitler, Saksa Rahvusliku Sotsialistliku partei juht ülistas fasismi ühte haru, mis
et selles maailmas ellu jääda, pead sa suretama oma ihad õnne järele. odysseus on valgustatud inimene, kes kasutab oma mõistuse jõudu, aga ellujäämiseks peab ta olema aheldatud. siit lähtub ka a&h kriitika selle vastu, mida marx pidas oluliseks ja kaalukaks. a&h on umbusklikud progressi idee suhtes, mis peaks mõistuse jõuga kaasnema. progress tähendab, et inimene peab ohverdama oma vabaduse. ja sellega on seoses uued tendetsid totalitarismi esiletulek, fashismi esiletulek (mis oli ratsionaalne, hooliamata mõnedest irratsionaalsetest komponentidest temas) ja teiseks, kultuuritööstuse esiletulek ratsionalismi tulekuga on inimesed kaotanud oma vabaduse, oma sisemised vabad ihad ja tungid. valgustus tõi kaasa selle, et maailm on nüüd rajatud praktilistele kaalutlustele ja unistuslik, utoopiline mõõde on läinud kaduma. selle käsitluse taga on teistsugune vaade marksismile. vene revolutsioon oli lääne marksistide meelest täiesti arusaamatu