Primadonna Carlotta on valmis esitama aariat, kuid äkitselt kukub dekoratsioon stangedelt ja Carlotta pääseb napilt surmast. Otsustatakse, et teda hakkab esialgu asendama Christine Daaé. Balettmeister Madame Giry leiab teate ooperikummistuselt, kes nõuab töötasu ja tasuta loozi ooperiteatris. Peale esinemist, saab Christine vaid positiivset tagasisidet ja kohtub Raouliga ning selgub, et nad mängisid väiksena koos. Peeglile ilmub Fantoomi kuju, kes tõmbab Christine peegli taha pimedusse ja viib oma maa-alusesse koopasse. Fantoom selgitab talle, et ta on helilooja ja Christine on olnud talle inspiratsiooniks. Christine võtab mõne aja pärast Fantoomi näolt maski, milletõttu muutub Fantoom kurvaks ja ta viha lahtub. Ta nõustub viima tüdrukut tagasi välismaailma. Lavatehnik Buquet näeb neid maa alt välja ilmumas. Fantoom saadab uue teate ooperimajale, kus nõuab, et ooperi Il Muto
tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), kes tüdruku ainult abiliseks palkasid. Töötades ooperimajas, laulis tüdruk omaette ja seda kuulis eluaeg sealsamas keldris elanud Erik ehk ooperifantoom (Chalice), kes hakkas neiule laulmistunde andma ja ühtlasi armus temasse. Nende duett ,, Sa oled Muusik" oli lihtsalt nii hingematvalt kaunist, et mulle tekkis kananahk ihule. Midagi nii ilusat ja suurt pole ma kunagi varem kuulnud. Teine duett, mis mulle ääretult meeldis, oli Garriere ja Fantoomi ,,Oled mu õnn". See ilmestas Fantoomi teada saamist, et Garriere on ta isa. Esitus oli tugev, võimas ning nende hääled sobisid imehästi kokku. Fantoom õpetas Christine`i laulma, õigemini täiustas seda professionaalselt ning bistroos laulis ta teistele ,,Le Bistro". See laul võitis isegi enesekeskse, iseka ooperimaja perenaise Charlotta ( Kaire Vilgats) südame, ning too määras ta Titania`s peaosa laulma. Kuid ennem etendust mürgitas ta kadedusest Christine, kellel hääl ära läks
Osades olid Stephen Hansen (Norra), Hanna-Liina Võsa, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kalle Sepp, Lauri Liiv, Merle Jalakas, Reigo Tamm ja paljud teised. Muusikal räägib mehest, kes on oma „koleda” näo tõttu sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Mees proovib naise tähelepanu ja iha suurendada sellega, et annab talle kõige ilusamad kingad ja kleidid. Naine aga rikub fantoomi reegleid, millest tuleb omakorda suur vihahoog. Mängus oli ka veel naise armastatu, kellega lõpus naine üritab põgeneda. Sisu oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näitlejad olid ka väga hästi valitud, kõige rohkem meeldis mulle Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet’i. Tema näitlemine oli väga hea ja samuti super lauluhääl. Taustmuusika
Eriefekte selle muusikali ajal eriti ei esinenud. Muusikali ajal ettekantud repliigid näitlejate poolt olid hästi mõistetavad, ilma igasuguste raskusteta. Kuigi ma istusin saali ääreosas, ei häirinud see mind. Kindlasti üheks suureks plussiks oligi osatäitjate suutmine kasutada lava nii, et kõik saaalis viibijad said nautida etendust. Nii vähenes vajadus kallimatele piletitele. Peaosades olid: Fantoomi rollis Chalice (tenor) Christine Daee rollis Hanna-Liina Võsa (sopran) Gerard Carriere rollis Tõnis Mägi (bariton) Krahv de Chandoni rollis Mikk Saar (tenor) Peale osatäitjate tegid kaasa veel suur muusikakoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel.
sunnitud elama üksilduses. Ta avab südame oma eluarmastusele, kuid see põlgab ta ära just nii nagu teised seda teinud olid. Story ise oli väga hingeminev ja kurb. Lavastaja oli oma tööd hästi teinud, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näiteljad olid ka väga hästi valitud. Kõigile sobis nende roll, ning nad mängisid seda väga hästi välja. Minu lemmikuks sai kohe alguses Charlice, kes mängis peaosa ehk Fantoomi. Lava dekoratsioonid olid ka väga head ja sobisid laval toimuvaga kokku. Ning valgustus oli ka tasemel. Muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse. Kõige rohkem meeldis mulle aga orkester. Juba avamäng minu jaoks oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde. Kõige enam aga meeldisid mulle Charlice laulud. Kaire Vilgatsil oli ka väga võimas hääl.
valminud filme. Ta töötas seal produtsendi ja stsenaristina. 1918 mängis ta ka ise peaosa filmis "Fantoom". Filmikompanii lõpetas tegevuse 1922, kui selle neelas alla ettevõte Pathé, mis toodab filme tänapäevani. Leroux' romaane, eriti "Kollase toa saladust" kiitsid sürrealistid. 1911. aastal avaldas ta romaani Le Fantôme de l’Opéra („Ooperifantoom”), milles kirjeldab lugejale oma tööd kuulsas ooperimajas aset leidnud veidrate sündmuste uurimisel 1880ndatel ees, kes lõi Fantoomi aastatel. Ta pajatab oma käigust suure maa-aluse järve juurde, kus Fantoom end varjas ja sellest, et komistas „mõnede õnnetute otsa, kes leidsid ooperimaja keldris otsa Kommuuni veriste sündmuste keerises.” 3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948) Andrew Lloyd Webber kirjutas Gaston Leroux romaani „Le Fantôme de l’Opéra“ põhjal 1986. aastal muusikali „Ooperifantoom“. 2004. aastal
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester
Placido Domingo ja Sarah Brightman, 1986.aastal Grammy auhinna kui ,,parim tänapäevane klassikalise muusika teos". 1986.aastal esietendus kolmas Lloyd Webberi tänaseks maailmakuulus teos, muusikal ,,The Phantom of the Opera"(Ooperifantoom). Teos oli inspireeritug Gaston Leroux romaanist. Christine, naispeategelase rolli kirjutas Lloyd Webber spetsiaalselt oma naisele, Sarah Brightmanile, kes mängis seda nii Londonis kui ka Broadwayl koos Michael Crawfordiga Fantoomi rollis. Loo libretistiks oli Charles Hart ja produtsendiks jälle Harold Prince. Tegemist oli järjekordse hiilgeteosega, kus kasutati erinevaid tehnilisi trikke (vaatajatele ,,kukkus" kaela lühter) ja mis saavutas meeletu populaarsuse. Algas tõeline ,,fantoomimaania". Lugu etendub tänapäevani West Endil ja Broadwayl, 2006.a. ületas ta ,,Cats" rekordi ja sai kõige kauem etendatud muusikaliks Broadwayl. 2004. aastal tegi Joel Schumacher muusikalist ka
Saksamaal - on õõ seotud see õõ Kölni toomkirikuga ehitus algas 13.saj ja lõpetati 1880. Parimaid gooti näiteid. Neogooti stiil eestis - Jaanikirik Eestis veel palju mõisad - Sangaste loss, Alatskivi loss (Tartumaal, Peipsiääres) Neovenestiil - Aleksander Nevski katedraal. Neobarokk - levis kõige rohkem Prantsus. 19.saj . Napoleon III lasi pariisi ümber ehitada. Tekkis juurde uusi palju rikkaid les tellisid omale selles stiilis maju. ''Ooperi fantoomi maja'' parim näide. 19.saj teisel poolel hakkab asju välja tõrjuma eklektika - see on fassaad kus on erinevaid stiile segatud. 3 Korrulise fassaadi taha peideti 4-5 korruseline ehitis. Ruumid olid väiksed. Tekib uute ehtiustehnikate areng - raudkonstruktisoonid. Kristallpalee Londonis 1801-1865 ehitati maailmanäituse jaoks & see on hävinud& veel malmsild (uurin) + Paddingtoni raudteejaam Londonis. 18. saj teiselpoolel selgub ,et raudkonst. aitavad hoida kandavate osade suhteid. -
traatnukud liiguvad. Neid juhib jõuk õudolendeid, kes taga stsenerii, ja hiigla tiivust segaseid neil lehvib kaebusi. See maskidraam ei kindlasti või iial unuda! Fantoomi taotleb hajuli jõuk, kuid ei saavuta. See ikka püsib jõuga eel ja ümber keerleb ring, ses hullust, pattu rohkem veel ja õud on kõige hing. Sääl näitlejate keskele vorm tungib roomates;
Noorel Saksamaal tuli jälle tõestada, et ta on nende võitude vääriline, mis olid lunastatud meie isade kangelas-likus võitluses, võitluste epohhil Waisenburgi, Sedani ja Pariisi all. Kui eelseisvais lahinguis meie rahvas osutub olu-korra kõrgusel olevaks, siis saavutab Saksamaa lõplikult kõige väljapaistvama koha suurriikide keskel. Siis ja ainult siis muutub Saksamaa maailma murdumatuks kindluseks ja meie lastel ei tule kannatada tühja kõhtu "igavese rahu" fantoomi tõttu. Kui palju kordi oma noorusaastatel ma unistasin sellest, et tuleks lõpuks selline aeg, kui ma võin tõestada tegudega, et minu truudus rahvuslikele ideaalidele ei ole tühi fraas. Mulle tundus tihti peaaegu et patt olevat, et ma hüüan "hurraa", omamata ehk selleks, võibolla, sisemist õigust. Hüüda "hurraa", minu arvates, omab moraalset õigust vaid see, kes on kas või kordki end järele proovinud
annaabi.ee 
