tegelase kuuluvust igavikku, vähemtähtsaid inimesi (orje, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini. Objektide vahele paigutati ülevalt alla loetav piltkiri- hieroglüüfid. Perpektiivi ei tuntud. Tähtsamad isikud kujutati lihtsalt suuremana. Üheks tuntumaks (vanemaks) skulptuuriteoseks on Narmeri palett(reljeeftahvel, vanus ~5000 a.). Paljude Mastabade seinamaalidel kujutati loodusvaateid. (medumi haned) Fantastilises olendist sfinksist (inimpea, lõvi keha, kotka küünised)leidub palju ümarskulptuure. Kuulsaim neist on Sfinks Giza väljadel. Egiptuse kunst püsis kaua aega reeglipärasena ja rangena, muutus tuli vaarao Ehnatoni valitsemisajal. Seniste mitme jumala austamise asemel pidi nüüd uskuma ühte Atonisse (päikeseketas). Figuure kujutati loomupärasemalt, kadus üldistatud geomeetriline vorm. Märkimisväärne on tema abikaasa Nofretete protreebüst (värvitud lubjakivist).
Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper. Dmitri Bertmani kõmulised lavastused on tekitanud kõikjal maailmas elavat vastukaja. 2007. aastal sai ta ,,Wallenbergi" lavastamise eest Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna. Samal aastal pälvis ,,Wallenbergi" kunstiline meeskond silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Dmitri Bertmanile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni.
traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli. Loomingu iseloomustus: · Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). · orkestri suurendamine 3-kordse puupilli koosseisuni, lisakoosseisude kasutamine · kõlavärvide osatähtsuse tõus: · esmakordselt muusikaajaloos kasutas ta "Fant. sümfoonias" inglissarve, pikolo-klarnetit, harfi, orkestrikellasid. Soolopartiisid andis varem vähemtähtsatele pillidele: tromboonidele "Leina-triumfaalses sümfoonias", vioolale "Harold Itaalias", timpanitele "Fant. sümf. ". Võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit
stiil. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta teoseid oli raske mängida. Kirjutas üle 800 teose: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 sümfooniat. Richard Wagner: ooperid: Haldjas, Armastuse keeld, Lendav hollandlan, .Rienzi.Tannhäuser, Tristan ja Isolde, Nibelungide sõrmus,Parsifal. Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen
1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad autobiograafilisus, subjektiivsus, isiklike tunnete avalikkuse ette toomine, helimaalingulisus, juhtmotiivi kasutamine (erinevaid osi ühendav armsama juhtmotiiv "Fantastilises sümfoonias"). Romantism üldiselt eelistaski looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseeris sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt kui paan. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj
meesterahvad. Kujunes pilkeliseks ja mõnitavaks žanriks. Tehti nalja konkreetse isiku üle. Peamiselt poliitilise temaatikaga. Komöödia – kujunes välja hiljem, Dionysose pidustuse ajal (rongkäigud + katkendid Dionysose elust). Koomos – kõrgendatud meeleolus meeste salk, kes esitab pilke- ja kiidulaule. Eriliste kostüümidega koor 2x suurem kui tragöödial, 24 liiget, vastandpooled, pilkavad sõnavahetused – agoonid. Sisu: päevakajaline, poliitilised teemad fantastilises võtmes, peidetud tähendus!. Näitleja – paks kostüüm, tehisfallos, karikatuurne mask. Aristophanes – elas 5.-4.saj eKr. Ainuke, kellest on meieni säilinud komöödiaid. 44st teosest 11 on meieni jõudnud. Komöödiad on tihedalt eluga seotud, leidub vihjeid ja poliitilisi rünnakuid. 1.pool loomingust ühiskonnakriitiline 2.pool olustikulistest probleemidest, demokraatia ei olnud enam nii tugev, ei saanud kritiseerida.
raha. Iga vajadus on võimalik nõrkus (Marx) Tarbekaupade fetis Marxi eesmärk oli algselt kitsas - kritiseerida majanduspoliitikat selle abil, et nad analüüsivad ainult nähtavat maailma, kus kaubad juba ringlevad eraldi nende tootmisest, minemata süvitsi sotsiaalsete suhete sisse, kus need toodeti. Asjadel oleks väärtus justkui ainult tänu nende vahetatavusele - teiste asjade või rahaga. Kuid tegelik väärtus tekib nendele asjadele inimese tööga. Seega näeme väärtust ,,fantastilises vormis", mis tekib võrreldes teiste asjadega, mitte inimiestevahelised suhete läbi: töö, palgasuhted, klass, vaid asjade endi võrgustik. ,,Sotsiaalne hieroglüüf" - meist väljaspool asuv objekt, millel on omadused samuti meist väljaspool asuvas maailmas. Fetis. Tavaline reklaamis - auto ei ole lihtsalt töö vili, millel on teatavad sensoorsed omadused, vaid millel on maskuliinsed/feminiinsed omadused, staatus, moodsus jne
Maru, mis tas mässama oli hakanud, kui ta oli kaotanud lootuse ja tahte mustlastüdrukut päästa, ei jätnud ta teadvusse ühtki tervet mõtet, ainustki kindlat mõistet. Ta mõistus lamas põrmus peaaegu täielikult purusta-tuna. Säilinud oli tal ainult kaks selget kujutelma: Esmeralda ja võllasammas. Kõik muu oli tume. Need kaks kõrvuolevat kujutelma sulasid üheks kohutavaks pildiks. Mida enam ta neid oma järelejäänud tähelepanu ja mõttega vaatas, seda enam kasvasid nad mingis fantastilises progressioonis: üks oma veetluses, hurmä-vuses, ilus, valgusesäras, teine oma õuduses. Lõpuks paistis Esmeralda talle tähena, võllas aga päratu suure kondise käena. Imelik siiski, et kõigi nende piinade kestel ei tulnud talle kordagi mõtet surmast. Niisugune oli kord selle õnnetu loomus. Ta hoidis elust visalt kinni, võib-olla sellepärast, et ta teisel pool hauda nägi ilmselt põrgut. 346 Vahepeal hakkas juba hämarduma. Elunatuke, mis tal veel hinges oli, sundis teda
annaabi.ee 
