India, Hiina ühesugused instrumendid, pillid on seotud jumalatega (Nende kultuspillidega) Egiptus Mesopotaamia: Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel Põhiline materjal savi Tsikuraat e, vaatlustornid astmelised oid Babüloni juures toortellisest. Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj) Ninive Raamatukogu Tsikuraat = Paabeli torn (ehitati erirahvaste, kellel eri keeled, sellest nimi Paabeli segadus) Saageli templi õuel. Tornid seotud fallosega. Puit oli väga kallis. Panid aluse aritmeetikale, geomeetriale. Pythagorase teoreem intervallid e. muusika arvsuhted Muusikast: Ei ole säilinud Arheoloogilised leiud, pildid Pillid enamasti samad, mis Egiptuses + nimetan need lüüra, harf, roost Vilepillid ansamblimuusikas Keelpillid 5-7 keelega Ka raamtrumm, topeltaulos Templites lauldi antifooniliselt (vastamisi laulsid kaks või enam koorigruppi) Intervallide nimetused võrrutatud aastaaegade nimetustega
struktuurielemendid (universaalidest 142-143) Phallus fallos. ,,Feministliku teooria terminisõnastik" (A Glossary of Feminist Theory) kohaselt on ,,fallos" sümbol või tähis ning peamine ja kõrgeim tähis mees-domineerivas kultuuris. Freudi järgi representeerib naiste peenise mitteomamine piltlikku ,,kastreerimist". Vale oleks aga arvata, et tõsiasi, et mehed omavad peenist, õnnistab neid ka fallosega. Vastupidi, mitte keegi ei oma fallost, see on lihtsalt tähistaja, mis puudub kõikidel subjektidel (Andermahr& Wolkowitz 2000: 198). Raamatu ,,Võtmesõnad: 10 sammu feministliku uurimiseni" järgi on ,,fallos" ihade ja identiteedi põhitähistaja mõlema soo puhul. Isiksuse arengu nn peegelfaasis loob just ,,fallos" lapse minapildi. ,,Fallos" on fantaasia võimust ja seksuaalsusest. Lancani järgi ei ole ,,fallos" sama, mis peenis (Liljeström&Koivunen 2003: 144). Seega eesti
sulgedega, käes kõverkepp ja piits Isis Osirise õde, abikaasa - kahe sarve vahel päikseketas Ramses II egiptuse vaarao põhitunnused sinise krooniga, sarkofaagidest leitud, kõver valitsuskepp II loeng 13.02.2012 Teeba kaitsejumal - Amon Egiptlaste komme kõik religioossed ehitised ehitati kivist Ankh elurist, igavese elu sümbol Ra vana riigi tähtsaim jumal Thot kuujumal Min viljakusega seotud jumal, esiletõusva fallosega Kottose? Linn Hnum austati Lõuna-Egiptuses, peeti inimese loojaks, tema maailmaloomine toimus pottsepa kedral Pottsepa keder pärit 3000 aastast e.m.a. Osiris kultuse esiletõus oli I ajaperioodil, u 2250-2040 e.m.a., allilma kohtumõistja Vana riigi ajal oli arvamine, et igavese elu pärib vaarao ja need, kellele kuningas peab õiguse selle annetada Isis tähtsaim viljakusjumalanna Anubis saakalipeaga jumalus
Riietatud loomanahkadesse, vahel sarved peas, kujutasid nad Dionysose saatkonda, erutatud tantsus viisid end ekstaasi, kiskusid tükkideks jumalat kehastava looma ja õgisid ta toorel kujul, "ühinedes" niiviisi jumalusega. Selles "jumala seestumuse" seisukorras muutusid mehed "bakhideks", naised "bakhantideks" ehk "menaadideks". Kiskunud tükkideks oma jumala, hellitasid nad teda seejärel nagu äsjasündinud, hällis lebavat last, viibutades seejuures korvi selles lebava fallosega. Päris-Kreeka kuulub Dionysose usundi laialdane levik VII-VI sajandil. Dionysose "kannatused" said nüüd kõlbelise mõtestuse: lõhkikistud ja elustava jumala ümber arenes võitluse probleemistik heade ja kurjade jõudude vahel kõlbelises elus, süütu kannatuse ja õigluse lõpliku võidu probleemistik. Traakia kultuse primitiivseid vorme pehmendati tunduvalt. Dionysos viidi Olümpose jumalate süsteemi Zeusi ja teebalanna Semele pojana. Dionysose kultus võttis endasse
Sellel ilmselt oli mingi rituaalne taust. Agrionia- üleaastane pidustus, kus naised menaadistusid. Tegid metsades või mägedes mingied riitusi. Peeti Dionysuslikke orgiaid. See oli talvine aeg. Dionysuse kultuse juude kuulus ka mask. Lenaia vaasid. Lenai- menaadi pidustused. Menaadid austamas Dionysust. Dionysus võis olla ka omaette mask, alati habemega. Kindlalt seostub ka fallos. Ühelt poolt saatürid ja sileenid, teiselt poolt fallos kui eraldi objekt. Dionysus pole ise kunagi fallosega kujutatud. Temaga kaasneb fallos eraldi aga tema ise ei ole. Teda kujutatti sarnaselt Hermesega. Ta ilmub arhailises vaasimaalil väga tugevalt. Ta on tüüpiliselt habemik. Ta on ka natuke sünge. Käbisau on ka ja kaslased jäävad alatiseks. Hiljem muutub ta nooremaks kutiks. Mütoloogia. Tal on kaks erinevat sünnilugu, kus mõlemas on isaks Zeus, emad on erinevad. Esimeses on ta Persephone poeg, see oli selline mahavaikitud lugu. See oli nö müsteeriumi grupi saladus, mida teati laialt
annotatsioonidega: Amon, Anubis, Apis, Aton, Atum, Geb, Hathor, Hnum, Horos, Isis, Maat, Min, Month, Nut, Osiris, Seth, Thot, Ra (ei tea, miks mitte Osirise ja Sethi vahel, vaid lõpus... Aga peamine on see, et siin puuduvad: Ptah, Neftis, Su, Tefnut, Bast, Hapi, Honsu, Mut, Nefertum, Sehmet, Sokar ja teised jumalad ja jumalannad, kes olid vähemalt niisama tähtsad, kui näiteks, Min, kelle kohta kirjutab Stadnikov ainult järgmist: "Min erekteerunud fallosega mehekujuline viljakus- ja sigivusjumal. Tähtsaim kultuskoht oli Koptoses". Võib ju lisada, et tema naiseks oli Isis, nende poeg - Horos. Ja üldse: Min on itüfalloslik (ithyfallos) jumal, nagu Priapos Kreeka mütoloogias, satüürid, sileenid, ja isegi Hermes, Apollon ja Zeus!). Raamatu lõpus, nimede registris, annab ta juba umbes poolsada ("Egiptuse jumalad ja jumalannad"). Aga selles registris on nii tähtsamad või Suured jumalad, kui ka väikesed ja üldse vähemtuntud
5. Preester loeb Leviathani Raamatust valju häälega ette ,,Saatana appikutsumise" ja ,,Põrgulikud nimed". Rituaalidest osavõtjad kordavad preestri järgi iga põrgulikku nime. 6. Hõbepeekrist joomine. 7. Vastupidi kella seieri liikumissuunale osutab preester mõõgaga igale koordinaatpunktile kompassil ja kutsub välja austatud Põrgu kroonprintse: Saatana lõunast, Luciferi idast, Beliali põhjast ja Leviathani läänest. 8. Palvetamine (palvus) fallosega (juhul kui seda kasutatakse). 9. Preester kutsub Saatana välja olenevalt tseremoonia iseloomust (tüübist): iha, kaastunne, hävitus. 10. Personaalse riituse puhule on 10. punkt eriti tähtis. Üksindus sobib hästi kõige salajasemate soovide väljendamiseks, tagasihoidlikkust ei tohi olla. Oma soove peab väljendama ääretu kiindumuse ja pühendumusega. Selle punkti juures võetakse inimese soovid vastu selle poolt, kellele need olid adresseeritud (s.t