1113saj. de kujunemine Hakkavad kujunema Uusajale iseloomulikud tunnused 1415saj. Hiliskeskaeg Feodaalkorra ja rüütlikorra allakäik,manu faktuuride tekkimine, paavsti võimu nõrgenemine. Algab renessansi ajastu humanismi levik,avatakse akna 16 saj. Varauusaeg Indiasse ja Ameeri kasse Karl suure keisririik Frangi riigi kujunemine
sajl, mis tekkis esmalt kirjanduses, siis graafikas ja maalikunstis - on fantaasiakunst, kus tvalised olendid ja esemed on ebatavalistes seostes - püüti otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete või ürgaja inimese visuaalses eneseväljenduses - kuulsaim sürrealist oli hispaanlane Salvador Dali - veel kuulsaid sürrealiste: Rene Magritte, Max Ernst, Jaan Miro - Max Ernst täiendas sürrealismi veel omapoolsete leiutistega frotaaz -faktuuride sissehõõrumistehnika dekolaaz värvikihtide mahavõtmine dekalkomaania äratõmbepildid fumaaz suitsutamine grataaz - kratsimistehnika
sajandi alguses. PIETER CLAESZ. KÕRGBAROKK · Saksamaal sündinud Pieter Claesz spetsialiseerus Hollandis Haarlemis töödates nn hommikueine-vaikeludele. · Claeszi pehmed ja intiimsed maalid kujutavad tavaliselt tinataldrikule asetatud lihtsat toitu koos klaasi õlle või veiniga. · Claeszi piiratud paletti kuulusid peamiselt pruunid ja hallid toonid, nendega manas ta esile oma seadeldisi. · Tema meisterlikkus erinevate faktuuride kujutamisel ilmneb sellel pildil õliselt läikiva heeringa ja krõbeda saiakukli kontrastina. · Sageli näitasid kunstnikud läikivate pindade peegelduste kaudu väljaspool pildiraami olevat maailma. · Akna peegeldus andis vaikelule lisamõõtmeid ning näitas ära valgusallika. · Claesz on vaikeluseade esemete hulka leidlikult paigutanud klaaskera, milles peegeldub kogu ateljee ning sarnaselt Jan van Eycki kuulsa peegliga toob
·Sümmeetriliste kujundite saamine joonista pool kujundist, murra paber pooleks, hõõru üle ja tee lahti ·Topeltjoonistused peegelpilt teisel küljel 25 Vahakriidid Pehme joonega kriidid Kriidid on tugevad, ei murdu kergesti ja lähe hõõrudes laiali Harjutused vahakriitidega ·Hõõrumine erinevad värvid kanatakse paberile ja hõõrutakse lapiga (poleeritakse), värvid sulanduva ·Läbihõõrumine faktuuride väljahõõrumine: nöörid, linool- ja puulõige ·Transparent värvitakse karestatud pärgamentpaberi mõlemad pooled ·Vahakriidiga sulatatud pilt pooleksmurtud paberi ühele poolele joonistatakse pilt, töö murtakse pooleks ja triigitakse üle ·Vahakriibe joonistatakse aluspilt, kaetakse musta tussiga, kuivatatakse ja kriibitakse nõelaga aluspilt välja
kohast veidi allpool. Varrukad ülalt kitsad ning alt avarad või pikad ja kitsad (va ballikleitidel). Palju valgeid kraesid ja kätiseid. Pidulikel kleitidel oli dekoltee; kitsam ja sügavam kui biidermeieri ajastul, vahel kolmnurkne, varrukad vahel lühikesed, vahel eelnenud stiile meenutades väga mitmekesised. Moes üks siluett, rõivastuse mitmekesisus seisnes kaunistustes, neid tuli aasta-aastalt juurde. Koos kasutati erinevate faktuuride ja värvustega kangaid, kaunistustena kasutati volange, rüüse, pitse jm kaunistuselemente. 50-ndatel tekkis kostüümi eelkäija jakk ja seelik. Endiselt igaks päeva osaks erinev rõivastus, tualetid mitmekesisemad. Soengud: madalad, sageli rippuvate lokkidega või pärjana ümber pea kinnitatud, 13 kaunistati paeltega, pitsidega kaunistatud rättidega, kunstlilledega. nimetatakse ajastut
1930. aastail lemmiktehnikateks muutunud kuivnõela ja pehmelaki kõrval teeb Viiralt nüüd ka mõned lehed metsotintos, mille vastu hakkas huvi tundma juba Pariisis. ,,Noorele araablasele" ja ,,Istuvale daamile" järgnes Viiralti hiilgeteos selles tehnikas ,,Monika" (1942), mis on õieti kolmikportree ühest ja samast modellist. ,,Istuvat daami" luues olid tal eeskujuna silme ees vanad inglise meistrid oma virtuooslikkusega materjalide ja faktuuride edasiandmises. ,,Monika" haarab meid kõigi komponentide tasakaalus ja väljendusrikkas tervikluses. Väike modell on oma täiskasvanulikus tõsiduses sugulaslik järgmisel aastal Viljandimaal jäädvustatud ,,Virvega". Viibides 1943. aasta suvel Viljandi lähedal Uusna mõisas lõi Viiralt ,,Viljandi maastiku" (1942, kuivnõel), mille tormidest räsitud võimas tamm mõjub Eesti sümbolina, kuigi temas võib näha avaramat, mitte nii konkreetset tähendust. 1944
samuti automatisliku päritoluga. Miro, Masson ja Tanguy harrastasid poeetide eeskujul ka kollektiivset joonistamist, mis sündis sellisel moel, et üks kuntsnikest joonistas paberile oma pildi, seejärel kattis selle nii, et järgmine kunstnik võis seda jätkata nähtavale jäetud detaili järgi. Kui kõik olid oma joonistuse lõpetanud avati terve pilt. Max Erns täiendas sürrealismi omapoolsete leiutistega: faktuuride sissehõõrumistehnika (froktaaz), värvikihtide mahavõtmine (dekollaaz), äratõmbepildid (dekalkomaania), suitsutamine (fumaaz) ja kratsimistehnika (grataaz). Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Selles laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali
Bütsantsi ehk Ida-Rooma riik püsis endise Rooma riigi idaosas 4-15. saj. Bütsantsi rõivastus oli Vana-Rooma rõivastuse järglane ja selles säilisid kõik rooma rõivastuse osad, muutusid ainult nende nimetused. Bütsantsi rõivastus oli üleminekuks antiikrõivastuselt varase keskaja rõivastusele. Rõivaste lõiked muutusid keerulisemaks. Alates 6. saj. kasvatati siidiusse ka Bütsantsis. Hakati valmistama kõrgetasemelisi väga mitmesugustes värvitoonides, väga erinevate faktuuride ja mustritega, metallniitidega läbikootud siidkangaid, brokaati, villaseid riideid ja vaipu. 9 Bütsantsis muutusid püksid meesterõivastuse tavaliseks osaks. Püksid olid pikad riidest sukad, mis kinnitati paeltega vöö külge. 9-14.saj. muutus aristokraatide ja rikaste linnakodanike rõivastus aina jäigemaks ja siluett sambataoliseks. Inimkeha oli vaid aluseks, millel demonstreeriti suurepäraste kangaste ilu
annaabi.ee 
