Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"faktilistel" - 7 õppematerjali

RYLE Abstraktsioonid
6
doc

RYLE Abstraktsioonid

Lühidalt, mis on Aeg ­ on see Asi või Protsess või Suhe? On ta mingi kosmiline jõgi, ehk küll ilma kombatava veeta olematute kallaste vahel? Miski, mis ei voola välja ühestki lättest ega suubu ühessegi ookeani? Me võiksime öelda, et Augustinus nagu ükskõik kes oskas vastata konkreetsetele faktilistele küsimustele aja kohta; aga nagu [1832] kõik teisedki, ei suutnud ta vastata abstraktsetele küsimustele Aja mõistest. Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit, mil ta kohtab sõpra varem kokkulepitult, sellest juhust, mil ta kohtab sõpra juhuslikult; ning oskas teha vahet kaardimängul, kus jaotaja jagab kõik ässad kavalat võtet kasutades endale, ja teisel, kus ta omandab need õnneliku juhuse tõttu. Sellest hoolimata, kui Hume küsib endalt filosoofina: Mis on Juhus

Filosoofia → Filosoofia
14 allalaadimist
Maksud II
15
doc

Maksud II

· Kui mõni muu isik peale vara juriidilise omaniku omab tegelikku võimu vara üle ehk valdab seda viisil, mis välistab selle kasutamise vara omaniku poolt, siis erinevalt põhireeglist, on maksustamise seisukohalt vara selle valdaja omandis. Nt: taksosõitja laenab auto välja, tema ei saa tulu, tulu saab valdaja. · Maksustamisel ei võeta arvesse seda, kelle juriidilises omandis vara on, vaid vara kuuluvus ja kasutamine otsustatakse faktilistel asjaoludel. Hindamise kohaldamise aluseks on isiku tegelik võim vara üle ning samuti sellega seotud majandusliku hüve üle. Tegelik võim tähendab järgnevat- 1. Füüsilist võimalust vara vahetult mõjutada ning välistada teiste isikute mõju sellele. Ajutine võimetus või eemal viibimine varast ei tähenda vara mõjutamise võimetust. Nt: auto ajutine parkimine.

Majandus → Maksud
88 allalaadimist
Võlaõiguse konspekt
18
doc

Võlaõiguse konspekt

nad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Järelikult osakohustuse täitmise põhimõtteid saab kohaldada ainult juhul kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. ÜHISKOHUSTUS (§64) - Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist kõikidelt ühiselt. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õigulikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt on ianult ühiselt täidetav kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (kvartett peab koos mängima). SOLIDAARKOHUSTUS (§65) - Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel

Õigus → Õigus
489 allalaadimist
Loengute konspekt
32
doc

Loengute konspekt

süüd, on vastus positiivne - jaatav, ainult sellisel juhul saab olla tegu karistava teoga, kas kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav, siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa. Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistel asjaoludes fakti väitele vastab KarS eriosas või mõnes teises kirjapandud fakti... Ehk sätestatud õigusnormi faktilistel asjaoludel. Tuleb leida hüpotees! Nii on koosseisupärane süütegu siis, kui see koosseisulistes asjaoludes faktile vastab. Sellepärast pole KarÕ ka nii üldine, otsime üsna kindlapiirilisi faktilisi asjaolusid. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: tahtlus - kavatsetus, kas otsene või kaudne või ettevaatamatus kas kergemeelsuse või hooletuse vormis ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Subjektiivses eritunnuseks on nn koosseisu eksimused.

Õigus → Õiguse entsüklopeedia
645 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT
100
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. ÜHISVÕLG: Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne). Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja täitmist nõuda samuti kõikidelt ühiselt (VÕS § 64). Ühisvõlgnike vastu saab nõude esitada üksnes kõigi vastu ühiselt ning ka

Õigus → Võlaõiguse üldosa
142 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
142
doc

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne). Õiguslikuks põhjuseks võib olla näiteks lepingu eseme kuulumine isikute grupile ühisomandina, mistõttu võivad nad seda ainult ühiselt käsutada. Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja

Õigus → Võlaõiguse üldosa
113 allalaadimist
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA
71
docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA

Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord). Oma osa kättesaanud kreeditor langeb võlasuhtest välja. Võlasuhe teiste kreeditoride ja võlgniku vahel jääb aga püsima. Ühisvõlg Tegemist on uue isikute paljususe liigiga võrreldes enne VÕS-i jõustumist kehtinud tsiviilkoodeksiga. Ühiskohustust iseloomustab asjaolu, et on kohustusi, mida faktilistel või õiguslikel põhjustel võivad võlgnikud täita ainult ühiselt. Faktiliselt ainult ühiselt täidetav on kohustus, mida ei saa üksikliikmed eesmärgi saavutamiseks eraldi teistest liikmetest teha (näitetrupp, kvartett jne). Õiguslikuks põhjuseks võib olla näiteks lepingu eseme kuulumine isikute grupile ühisomandina, mistõttu võivad nad seda ainult ühiselt käsutada. Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja

Õigus → Võlaõiguse üldosa
70 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun