väljaprintimise ajal) Outline vaade (kuvab dokumendi struktuuri -pealkirja ja teksti- viisil ,mis teeb dokumendi ümbervormistamise lihtsamaks) Reading Layout vaade (kuvab dokumendi nagu avatud raamatu kaks kõrvalolevat lehekülge) Eelnevatest vaadetes on OOo Writeris olemad vaid mõned: Web Layout vaade Print Layout vaade Outline vaade Microsoft Officel on ka teise erinevate otstarvetega programme: MS Office Excel on hea tabelite koostamisel. Exceli faililaiendiks on .xls MS Office Powerpoint on hästi kasutav esitluste koostamisel. Powerpointi faililaiendiks on .ppt . MS Office Acces tarkvara mille abil saab luua andmebaase. Accessi faililaiend on .mbd . MS Office Outlook saab vaadata e-sõnumeid ja ka neid saata. MS Office Publisher saab luua veebileht , ajakirju ja proffi e-maile. MS Office Visio - saab luua kujutlespilte. MS Office Infopath saab luua teatisi.
Faililaiendid Faililaiend e faili nime laiend on märkide kogu, mis aitab arvutil aru saada, millist laadi teavet fail sisaldab, mis tüüpi failiga on tegemist ning milline programm peaks selle avama. Faililaiend ilmub pärast punkti faili nime lõppu. Faili nimes Minufail.txt on faililaiendiks .txt - see annab arvutile teada, et tegemist on tekstifailiga. NB! Failinime laiendeid ei tohi ise kustutada ega muuta, kuna peale seda ei pruugi faili avamine või selle sisu muutmine enam õnnestuda. Õpijuhis 1. Alustuseks salvesta see fail enda arvutiõpetuse kausta. 2. Faili nimeks pane/muuda Faililaiendid_Perekonnanimi. Failinime muutmiseks tee faili peal parem hiireklikk - Nimeta ümber. NB! Jälgi, et sa ei kustuta faili nime muutes faililaiendit .odt! 3
Peale Exceli käivitamist antakse esimesele tühjale vihikule nimeks Vihik1 (Book1). Exceli vihikus olevad lehed (sheets) on nelja tüüpi: töölehed (worksheets), diagrammilehed (chart sheets), dialoogilehed (dialog sheets) ja makrolehed (macro sheets). Liikumiseks erinevate lehtede vahel tuleb klõpsata vastavatel sakkidel akna vasakus ääres. Faili salvestamisel salvestatakse raamat tervikuna (kõik lehed koos), faililaiendiks on tavaliselt .xls. Tööleht on tabel, mis koosneb veergudest ja ridadest. Veerud paiknevad vertikaalselt (ülalt alla) ja on pealkirjastatud suurtähtedega: A, B, C, D, E jne. Read paiknevad horisontaalselt ja on tähistatud numbritega: 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Töölehel on kokku 256 veergu ja 65 536 rida. Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse pesaks ehk lahtriks. Töölehel on seega 256 x 16 384 = 4 194 304 lahtrit. Pesadele viidatakse analoogselt nagu male mängus
1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on näiteks Windowsi Notepad, Notepad2, Editplus, Wordpad (mitte Word) jpm. Allpool on toodud tunnitöö leht.html sisu koos kommentaaridega.
Ka siin oli võimalik luua PDF- dokument, kuid see toimus palju aeglasemalt kui Writeris või Calcis Corel Presentationsis ei ole nii palju dokumendimalle kui PowerPointis, kuid olemasolevad on kõik ilusad ning on näha, et rõhk on kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Uut esitlust luues saab valida juba valmis mallide hulgast, kuid võib ka valida tühja presentatsiooni, millele tuleb ise kujunduselemente lisada. Joonistus: OpenOffice`il on see olemas nimega Draw. Faililaiendiks on .odg. MS Office paketis seda ei ole. Draw aitab luua kõike alates lihtsatest diagrammidest kuni dünaamiliste 3D illustratsioonide ja eriefektideni. Uue joonise tegemine Operatsioonid objektidega Kõverjoonte joonistamine Rastergraafika muutmine vektorgraafikaks Värvide kasutamine Põhidokument: OpenOffice`il nimega Master Document (faililaiend .odm). MS Office`is puudub. Andmebaas: OpenOffice`il nimega Base (faililaiend .odb), MS Office`il nimega MS Access (faililaiend .mbd). Valem:
Nende vaheväärtused on halltoonid. Samuti 8 või 16 bitine iga piksli kohta. 50)Failiformaatide kirjeldused: - TIFF tagged image file format. Laialt levinud pildifailide formaat, mis toetab kuni 24-bitist värvisügavust. Ei esine kvaliteedikadusid. - PSD photoshop document. Leivunud pilditöötlustarkvara Adobe Photoshopi loodud faili algupäraseks faililaiendiks. - EPS encapsulated postscript. Standardformaat, mis võib sisaldada teksti, vektoreid, rasterpilte. Kadudeta kokku pakitud formaat. 11 | d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 - PDF Portable Document Format. PostScriptil põhined avruti riistvarast ja tarkvarast sõltumatu elektrooniliste dokumentide vormiks.
mille mõned meetodid on märgistatud kui veebist kasutatavad meetodid. Veebiteenused on uus põlvkond protseduuri kaugkutseid, mida varem on püütud realiseerida COM, COM+ ja RPC abil. Veebiteenused võimaldavad lihtsalt korraldada rakenduste ja organisatsioonide vahelist andmevahetust, kuna andmevahetus käib XML kujul SOAP kirjadega ning ei ole vahet, kes ja kuidas need kirjad kokku paneb, peaasi, et nad on korrektses vormingus. Veebiteenuste tegemine Veebiteenuste faililaiendiks on .asmx ning selle faili sisu on ülimalt lihtne. Lisame näiteks faili Service.asmx. Selle faili sees tuleks öelda, et tegemist on veebiteenusega, mis keeles selle teenuse koodi plaanime kirjutada, kuhu (mis faili ja klassi) kood on salvestatud: <%@ WebService Language="C#" CodeBehind="~/Service.cs" Class="Service" %> Koodi keerukus sõltub loomulikult teenuse funktsionaalsusest. Siinsel juhul teeme ühe hästi
mõned meetodid on märgistatud kui veebist kasutatavad meetodid. Veebiteenused on uus põlvkond protseduuri kaugkutseid, mida varem on püütud realiseerida COM, COM+ ja RPC abil. Veebiteenused võimaldavad lihtsalt korraldada rakenduste ja organisatsioonide vahelist andmevahetust, kuna andmevahetus käib XML kujul SOAP kirjadega ning ei ole vahet, kes ja kuidas need kirjad kokku paneb, peaasi, et nad on korrektses vormingus. Veebiteenuste tegemine Veebiteenuste faililaiendiks on .asmx ning selle faili sisu on ülimalt lihtne. Lisame näiteks faili Service.asmx. Selle faili sees tuleks öelda, et tegemist on veebiteenusega, mis keeles selle teenuse koodi plaanime kirjutada, kuhu (mis faili ja klassi) kood on salvestatud: <%@ WebService Language="C#" CodeBehind="~/Service.cs" Class="Service" %> Koodi keerukus sõltub loomulikult teenuse funktsionaalsusest. Siinsel juhul teeme ühe hästi lihtsa
annaabi.ee 
