Vooluresonants. Ühine klemmipinge, vektordiagrammi joonestamist alustatakse pingevektorist. Pingega faasis aktiivvooluvektor Ia. Aktiivvooluvektori lõpust joonestatud pingest 90° mahajääv induktiivvoolu I L vektor. Selle lõpust on joonestatud mahtuvusvoolu IC vektor, mis on täpselt vastupidise suunaga ehk 90° pingest ees. Kuivõrd kõik voolud on kantud vektordiagrammile, saab koguvoolu vektori, kui ühendada koordinaatide algpunkt viimasena joonestatud vooluvektori lõpuga. Faasinihkenurk leitakse avaldisest Vooluresonantsiks nimetatakse sellist olukorda, kui IL=IC, mis tekib siis, kui xL=xC. Niisugusel juhul võivad haruvoolud olla suuremad, kui koguvool. 7. Võimsused vahelduvvooluringis a)Aktiivvõimsus Toiteallikast ei saabu võimsus ühtlase voona, vaid kahe impulsina perioodi vältel. Keskmist võimsust perioodi vältel nimetatakse aktiivvõimsuseks ja tähistatakse tähega P. P=U I=I2r b)Induktiivvõimsus
Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi
Sellele vastavat väljundsignaali muutumist ajas nim. impulsskarakteristikuks. Sageduskarakteristik. Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad väljundsignaali parameetrid, kui sagedus suureneb, siis väljundsignaali amplituud väheneb ja faasinihkenurk sisend ja väljund signaali vahel suureneb. Xs Xv SG - sisendsignaali generaator Xsm sisend signaali amplituud AM amplituudi mõõtja Xvm väljund signaali amplituud
Väga laialdaselt kasutatakse tehnikavaldkonnas. Süsteemide analüüsimiseks, sünteesimiseks ja arvutamiseks. Praktikas on teda lihtne üles võtta, selleks antakse sisendisse sinusoidaalne signaal mille sagedust saab muuta. Kui sisendsignaali muutub, siis sellest muutuvad väljundsignaali parameetrid, kui sagedus suureneb, siis väljundsignaali amplituud väheneb ja faasinihkenurk sisend ja väljund signaali vahel suureneb. Xs Xv SG - sisendsignaali generaator Xsm sisend signaali amplituud AM amplituudi mõõtja Xvm väljund signaali amplituud
Iga vattmeeter mõõdab vastava faasi võimsust ning kogu ahela võimsuse saamiseks liidetakse faasivõimsused kokku. Reaktiivvõimsuse mõõtmiseks kolmefaasilistes süsteemides kasutatakse mitmesuguseid võtteid. Valiku määrab asjaolu, kas tegemist on sümmeetrilise või mittesümmeetrilise olukorraga. Üldiselt püütakse toime tulla tavaliste vattmeetritega. Vattmeeter ühendatakse mõõdetavasse ahelasse nii, et jälgitava voolu ja pinge vaheline faasinihkenurk oleks 90 kraadi. Sümmeetrilise koormuse korral saab reaktiivvõimsust Q kolmefaasilises süsteemis mõõta ühe vattmeetriga. Elektrienergia mõõtmine: Elektrienergia mõõtmiseks vahelduvvooluahelais kasutatakse ühe-, kahe- ja kolmeelemendilisi induktsioonsüsteemi arvesteid, alalisvooluahelais on kasutatavamad elektrodünaamilised arvestid. Hõlpsamalt saab aktiivenergiat Wa kolmefaasilises ahelas mõõta kahe- või kolmeelemendilise arvestiga
Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu. Kolvi selles asendis, suletakse sisselaskeklapp sulgemisaeg viivitusega erinevatel mootoritel erinev faasinihkenurk, sõltuvaalt mootori dünaamilistest parameetritest. Sisselasketakti alguses on põlemiskambris eelmisest tsüklist järele jäänud gaasid. (Küttesegu, mis voolab silindrisse, seguneb jääkgaasidega, moodustades töösegu. Indikaatordiagrammil (joonis 3) väljendab mahu ja sellele vastava rõhu muutumist sisselasketaakti jooksul kõver ra, mis asub välisrõhujoone all. Joonis 3. Neljataktilise ottomootori töötsükli indikaatordiagramm 2) Survetakt
Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta amplituudväärtus, sagedus ja algfaas. Graafiliselt kujutatakse siinussuurusi kas sinusoidina, nagu eelpool, või pöörleva vektorina. Sinusoidi
L1 L2 M L3 VS VS VS f. Joonis 1.2 16 efektiivväärtused, kusjuures on faasinihkenurk pinge ja voolu vahel. Antud pinge korral avaldub voolu efektiivväärtus valemiga Pd Is = . Us cos Eelnevast võib järeldada, et võimsustegur on pöördvõrdeline vooluga. Vool jaotus- ja ülekandeliinides ja trafodes tekitab energiakadusid nende aktiivtakistustel. Kui kaod
annaabi.ee 
