Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad.
aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. määrab selle kvaliteedi, mustmullas Ca ja Mg, mis vahetuvad K ja Emulgaatorid on pindaktiivsed ained. Nad adsorbeeruvad nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK). Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna NH4 ioonide vastu, mis on vajalikud taimede kasvuks.Happelistele faasidevahelisel piirpinnal, alandades sellega faasidevahelist Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest vähenemine ja sellega koos vabaenergia vähenemine probleemiks muldadele veetakse lupja, et taimedele kasutud H ioonid asendada pindpinevust (pinna vabaenergiat). Selle tulemusena suureneb kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel on kasvu õigeaegne pidurdamine, et ei tekiks jämedispersne Ca ja Mg
Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad
Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste ühenimeline laeng (tõukuvad) kui ka solvaatkatte teke osakeste ümber, milline takistab osakeste lähenemist ühinemiseks vajaliku kauguseni sest eespool vaadeldud termodünaamilistel põhjustel on kolloidsüsteem alati valmis oma faasidevahelist piirpinda vähendama. Koagulatsiooniks nimetatakse kolloidsüsteemi osakeste ühinemist suuremateks osadeks. Tavaliselt järgneb koagulatsioonile sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit: - varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel:
G = Gl - Ga = tv - vg - tg saame vahe, mille võrra muutus Gibbsi vabaenergia siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg tv töö on vastupidine pinnaenergiaga Dupre võrrand ütleb, et adhesiooni töö võrdub komponentide pindpinevuse summa miinus nende omavaheline pindpinevus. 22. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. Vaatleme faasidevahelist piirpinda näiteks tahke faasi ja lahuse vahel. Selle faasidevahelise piirpinna moodustumine on seotud elektrilaengute ümberjaotumisega faaside sisemuse ja pinnakihi vahel. Nimetame tahket faasi elektroodiks. Seda elektroodi võime jaotada kaheks: mittepolariseeritavaks
süsteemiga. Välisparameetriteks on süsteemi maht, süsteemile mõjuva jõuvälja tugevus jt. 12. Millal on tegemist termilise tasakaaluga Kui erinevate termodünaamiliste kehade temperatuurid on võrdsed, on tegemist termilise tasakaaluga 13. Milline seos on Kelvini ja Celsiuse temperatuurskaalade vahel T (K) = t (oC) + 273,15 14. Vee temperatuuri väärtus kolmikpunktis, kolmikpunkti mõiste? 273,16 K. Aine faasidevahelist tasakaalu ja üleminekut ühest faasist teise väljendab Gibbsi faasireegel, mis seob omavahel tasakaalus oleva heterogeense süsteemi olekut määravate sõltumatute intensiivparameetrite arvu. Kui ühekomponendilises süsteemis on omavahel tasakaalus kolm faasi, ja Gibbsi faasireegli süsteemil ei ole sõltumatuid parameetreid ning meil puudub võimalus neid ka vabalt valida. Süsteem saab eksisteerida
ANTIOKSÜDANT Pärsib hapniku toimel tekkivaid reaktsioone ja aitab selle abil vältida oksüdeerumist ja räästumist. ANTISTAATIK Vähendab staatilist elektrilaengut pindmiste laengute neutraliseerimise teel. DENATURANT Annab kosmeetikavahendile ebameeldiva maitse. Enamasti lisatakse etüülalkoholi sisaldavatele kosmeetikavahenditele. DEPILEERAINE Aitab kehalt eemaldada soovimatuid karvu. DESODORANT Vähendab või varjab ebameeldivat ihulõhna. EMULGAATOR Muudab faasidevahelist pindpinevust ja soodustab selle abil segunematutest vedelikest peendisperssete segude moodustumist. EMULSIOONISTABILISAATOR Soodustab emulsiooni teket, suurendab emulsiooni püsivust ja pikendab selle säilimisaega. GEELIMOODUSTI Muudab vedela valmistise geeliks (elastseks pooltahkeks valmistiseks). HAMBAKATUVASTANE AINE Aitab vältida hambakatu teket. HIGISTAMISVASTANE AINE Vähendab higistamist. HÜDROTROOP Suurendab vees vähe lahustuvate ainete lahustuvust.
Z vrgu neutraali hendatud takistus Faaside vahel esineb mahtuvuslik vool. Im = Un (ck lk + c l ) ck - kaabelliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient ( A/km kV ) lk - kaabelliini pikkus c - huliini mahtuvusliku lbitavuse keskmine koefitsient l - huliini pikkus Maahenduskohas tekib vool Im. Im = 3 Im. Kui Z lheneb lpmatusele, siis nimetatakse sellist vrku isoleeritud neutraaliga vrguks. Sellises vrgus tekib maahenduskohas vaid mahtuvuslik vool ja see maahendus ei mjuta faasidevahelist pinget ega treiimi. Odavneb vrgu hind, sest pole vaja maandusjuhet. Isoleeritud neutraali kasutatakse: 1. Kolmefaasilises vrgus pingetel 6...35kV, kus lhisvoolud maasse ei leta lubatud suurusi. Kui lhisvoolud letavad lubatud suurusi, hendatakse vrgu neutraali reaktor, mis suurendab Z. 2. Kolmefaasilised kolmejuhtmelised vrgud kuni 1kV, niteks 3*220V. 3. Kahejuhtmelised alalisvooluvrgud. 4. Kik madalpingevrgud, kus on inimeste kaitseks vaja ette nha kaitsemeetmed.
66. Metalloksiidpiirikud Metalloksiidpiirikud koostatakse tavaliselt ZnO põhistest keraamilistest takistitest. Metalloksiidpiirikute takistus on tunduvalt mittelineaarsem kui ventiillahenditel. Suure mittelineaarsuse tõttu on metalloksiidpiiriku takistus talitluspingele väga suur. Normaaltalitlusel läbib metalloksiidpiirikut vool I < 1 mA. Seetõttu puudub vajadus sädevahemike järele. Metalloksiidpiirikutega piiratakse: · faaside ja maa vahelist liigpinget · faasidevahelist liigpinget 67. Vool ja pinge juhtmes välgu otselöögil liini Lähtutakse välgulöökide arvust aastas km2-le: n = 0,06...0,1 (lööki/km2 aastas) Liini otsetabamisalaks loetakse liinialune maa laiusega kuni 7h, kus h on liini kõrgus meetrites. Joonis 5.29 Liini otsetabamisala Otsetabamisala pindala: S = 7 h L x10-3 km2 Tabamuste arv: N = 7 x (0,06...0,1)h L x10-3 = (4...7)h L x10-4 tabamust aastas Välguvoolu arvutus: · liini lainetakistus ZL = 400...500 _
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 32 Rein Oidram _____________________________________________________________________ faasipinge! Umbes 1 m kauguselt või isegi lähemalt posti puudutav elusolend sattub surmava puutepinge alla. Kolmandaks tuleb arvestada kuni 5% võrra faasidevahelist pinget ületavate võrgusagedusega pingete ilmumisega seadmete faasiisolatsioonile ja kaasnevate kõrgete liigpingetega, mis tekitab isolatsiooni läbilöögiohu ja teeb selle suhteliselt kalliks. Elektrikaare iseeneslik kustumine on võimalik suhteliselt väikestel vooludel. Suurematel vooludel tekib nn vahelduv e vilkuv elektrikaar, mis juhuslike lühikeste ajavahemike tagant kustub ja sütib uuesti. Iga selline süttimine ja kustumine on vaadeldav kommutatsioonina,
79 15 6 5,6-5,8 1450 1050 70 23 7 5,8-6,0 1300 1150 60 32 8 6,0-6,2 1150 1300 50 40 10 6,2-6,4 1080 1400 74 19,5 6,5 5,8-6,0 1400 1200 Legeerimisega taotletakse mitut eesmärki: - pidurdada karbiiditerade kasvu, - tugevdada faasidevahelist piiri, - tôsta karbiidse karkassi tugevust, - tôsta sideaine voolavuspiiri. Üheks effektiivsemaks legeerivaks elemendiks on molübdeen. Mo moodustades TiC-ga kaksikkarbiidi (Ti,Mo)C parandab märgumist.Tänu sellele vähneb karbiiditerade kasv koalesensimehhanismi järgi. (Ti,Mo)C elastsusmoodul ja mikrokôvadus on väiksem kui TiC-l, kuid see korvatakse kôrgetemperatuurilise kuumuskindlusega.
annaabi.ee 
