Latifundium suurmaavaldused, kus kasvatati oliivipuid ja viinamarju. (orjatööl baseeruvad) Provintsid alistatud maad väljaspool itaaliat. Jaga ja valitse rooma poliitika provintsides lähtutud põhimõte. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest), raskerelvastusega jalavägi, kergrelvastusega jalavägi, ratsavägi. Maniipul leegioni lahingurivistus (ristkülikukujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Suur rahvasterändamine mitmed germaani rahvad asusid rooma riigi aladele, pagedes sõjakate hunnide eest. Vabakslastud tasu eesti endale elatist teenivad orjad. (kuulus ikka peremehele, aga elas vaba inimese kombel) Foorum pidulik välisilme, turuplats Panteon kõigi jumalate tempel Triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna Termid avalikud sauad, kus sa tegeleda ka kultuuriga (raamatukogu) Gladiaatorid elukutselised orjadest mõõgavõitlejad
· Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk. · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus:
Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed:
· Paiderastia oli samuti riiklikult normaalne, pea et kohustus. See kõik tagas hästi ettevalmistatud sõjaväe. Spartiaadid oid elukutselised sõjaväelased, kes olid väga distsiplineeritud ja füüsiliselt hästi ettevalmistatud. Teised said pea alati lüüa, nad olid praktiliselt võitmatud. Neil oli aukoodeks- argpüksid, kes lahingust jalga lasid, olid täiesti põlatud ja seal ühiskonnas heidik. Lisaks kohustuslikule vaprusele olid nad ka ülihead strateegid ja suutsid teha faalanksiga igasugu kombinatsioone. Nad olid ühtselt punasesse riietatud. Teiste kreeklaste arvates oli Sparta naistel liiga suured õigused, neil oli parem positsioon kui teistel kreeklannadel. Teada on, et tüdrukuid ei tohtinud väga noorelt mehele panna. Kui tavaiga oli 15, siis spartalannad läksid 18-20a. Kuna spartalased ei olnud kodus, jäi maavalduste majandamine naiste kaela ja see andis neile omamoodi sõltumatuse. Ka tüdrukutel oli riiklik kasvatus. Nad elasid küll ema juures kodus,
Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed:
Leegion – Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul – leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume – orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud. Vabad mehed:
Suur osa Kreeka riike toetas roomlasi, ja kuna ka Antiochos III roomlastega sõlmitud leppe kohaselt oma senise liitlase hülgas, jäi Makedoonia üksi vastamisi roomlaste juhitud tugeva koalitsiooniga. Esialgse edu järel sai Philippos 197. a. Tessaalias Kynoskephala lahingus noore väejuhi Titus Quinctius Flamininuse juhitud leegionidelt hävitavalt lüüa. Lahingu saatuse otsustas roomlaste manipulaarse lahingurivi parem manööverdamisvõime Makedoonia faalanksiga võrreldes. Järgnenud rahuleppega loobus Philippos kõigist valdustest Kreekas, kohustus maksma tohutut sõjahüvitist ja piirduma edaspidi vaid 5000-mehelise armeega. 196. a. kuulutas Flamininus Isthmia panhelleni mängudel pidulikult välja kõigi Kreeka riikide vabaduse, tuues kaasa kreeklaste suure vaimustuse ja tänutunde rooma riigimehe vastu. Flamininus toetas ka Ahhaia liitu retkel Sparta rahvameelse türanni Nabise vastu, millega Sparta valdusi oluliselt kärbiti.
annaabi.ee 
