"elamismaailm": meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. Keel on Jakobsoni järgi inimkonna primaarne kommunikatsioonivahend; teised märgisüsteemid on sekundaarsed.Jakobson leidis, et keel ei pruugi olla ainult kommunikatsiooni vahend see on ka inimese olemise viis. Saatja ja vastuvõtja võivad olla ühes isikus autokommunikatsioon. Keel on tegelikult ka visuaalne Jakobson räägib: see on kui lugemisprotsessi on kaasatud kõik meeled. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Kultuuri tugenev isiksusekäsitlus on seotud Esimese maailmasõja järgse pettumusega optimistlikus evolutsiooniteoorias. See suunas uurijaid rohkem tegelema kultuuri psühholoogiliste probleemidega. Jõuti tõdemuseni, et kuigi psühholoogiliste tõlgenduste kaudu ei saa kultuurinähtustes seletada kõike, pole midagi võimalik seletada täiesti psühholoogiavabalt. Rõhutati nii isiksuse põhiolemuse kui ka individuaalsete variatsioonide
4 21. Mis on kultuurimorfoloogiliste teooriate ühisjooned? Nad kõik käsitlevad kultuuri kui üksikut tervikut, mis areneb teatava tsükli reeglite järgi: tekib, areneb ja saab terviklikuks, pärast seda hakkab alla käima ja lõpuks hääbub ja saab otsa. 22. Võrrelge Spengleri ja Toynbee käsitusi kultuuride arengust. 10. Milline mõju on evolutsiooniteoorial olnud kultuuriteoreetilistele distsipliinidele? Aitas kaasa progressikäsitluse utilitaristlikuks muutumisele. Permanentismi iseloomustavad näiteks Oswald Spengleri ja Arnold Toynbee ajalookäsitlused. Progressiusk. Näiteks kultuuridel on oma sisemine seaduspärasus. Nad sünnivad, kasvavad ja surevad otsekui organismid. Kultuuri nagu iga teisegi organismi elu on temas peituvate sisemiste võimaluste realiseerimine. Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 23
Keskkonnas tegutsevad inimesed ei pea end religioosseiks, vaid kas vaimseteks või teadlikeks - sotsioloogis peavad, sest sarnaselt tavapärase religiooniga usuvad nad transtsendentsete entiteetide olemasolusse. On olemas religioosset konteksti pakkuv müüt Veevalaja ajastu saabumise müüt; detsembris saabub kosmiline nihe, millega seoses oodatakse muutust. New Age oodati uut ajastut (enda kohta seda nimetust enam ei kasutata). Vaimse enesearengu müüt põhineb evolutsiooniteoorial, on rikastatud erinevate usuliste ideedega. Müüt võib tekstis esineda ka implitsiitsel kujul. Usulised ideed on Ida usundeist leitud (hindude usundist ja budismist võeti ideed, mis evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks
(kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest
Kuna inimene osaleb nii ajaloos kui ka kultuuris, on kultuur inimese loodud, ajaloost tingitud ja seega ka ajalooliselt muudetav ajalooline mõtteviis, mis kandus kirjandusse Realism ja naturalism 18.saj lõpul algab suur tööstusrevolutsioon ja suureneb tarbimine. Urbaniseerumine. Sida looduse ja maaeluga hakkab vähenema. Inimestevahelised kontrastid suurenevad- äärmuslik vaesus ja rikkus. Suur tähtsus on Darwini evolutsiooniteoorial. Karl Marx tõi eli edasiviivaks jõuks klassivõitluse. Naturalistid hakkasidd elu kujutama tõetruult, tavaliselt halbu külgi. Kirjandus pidi olema tõetruu. Suurim esindaja Emilie Zola ("Söekaevurid"). Uue teemana räägitakse erootikast. Sageli kasutatakse nimetust kriitiline realism. Tekivad tüüpilised tegelased. Puskin ja Lermontov on üleminekukirjanikud. Suurim esindaja Balzac. Põhizanriks kerkib romaan. Tsehhov, Dostojevski, Tolstoi
Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused. Nõnda on terved koolkonnad (nt etoloogia) uskunud, et uurides loomi, eriti primaate, saab sealt saadud teadmisi olulisel määral ka inimkäitumise seletamisel kasutada. Eelkõige C. Darwini evolutsiooniteoorial on oluline roll niisuguse lähenemise põhistamisel ja väljaarendamisel. Inimliik ja teised loomariigid on selle järgi üks kontiinum. Elu on arenenud madalamatelt astemetelt, vormides kõrgemate suunas ja 8 inimliik on üksnes selle tipp. (Saar, 2007, lk 15) 1.7 Kurjategijate diferentseerimine Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel
annaabi.ee 
