Õlireostus on põhjustatud nii tööstuse kui ka transpordi poolt. Õli takistab õhuhapniku lahustumist vees. Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde, kuna lagunevad lindude sulgede märgumist tõkestavad rasvad. Aleksander Andrejev AT112 3) Ka mulda saastavad ained (väetised, taimekaitsevahendid jne) satuvad varem või hiljem veekogudesse. Väetiste toimel hakkavad veekogudes vohama vetikad, mille tulemusena võib tekkida hapnikupuudus. Seda nähtust nim. eutrofeerumiseks. 4)Soojusreosstus Üks eriline saastuse liik on soojus-reostus. See on keskkonna reostumine soojuseks muundunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heidete vahendusel. Aleksander Andrejev AT112 2 ÕHU REOSTUMINE Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud
Põisadru ehitus. lk 49. 15. Selgita kolme lausega, mida näitab vetikate rohkus veekogudes? Kui vetikaid on palju, siis võivad organismid hukkuda. Lagundades tarbivad bakterid rohkesti vees lahustunud hapnikku. Selle hulk veekogus väheneb ja paljudele vees elavatele organismidele ei jätku enam hingamiseks hapnikku. 16. Milline tähtsus on vetikatel looduse aineringes. Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. 17. Mida nimetatakse vee õitsenguks ehk eutrofeerumiseks? Mis selle käigus juhtub veekoguga? Miks see on loodusele kahjulik? vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkumist. 18. Koosta toiduahel, mille esimeseks lüliks on vetikas. vetikas-konnakulles-röövkala-kajakas-rebane-hunt 19. Kolm näidet vetikate kasutamisest. põllumajanduses põlleväetiseks, meditsiinis (lehtadru) ravimina, teaduses head kaitseobjektid. 20
Orgaanilist tüüpi saaste võib tekkida, kui anorgaanilised saasteained nagu lämmastik ja fosfaadid akumuleeruvad vee-ökosüsteemide vahel. Nende toitainete kõrge tase võib põhjustada taimede ja vetikate vohamise. Kui taimed ja vetikad surevad, muutuvad nad orgaaniliseks materjaliks vees. Tohutu suure lagunemise käigus väheneb hapniku tase. Protsessi, milles kiirele taimekasvule järgneb lagundajate suurem aktiivsus ja suurenenud hapniku tarbimise tase, nimetatakse eutrofeerumiseks. Soojusreostus - soojusreostus võib tekkida, kui vett kasutatakse jahutusvedelikuna elektri- või tööstusettevõttes ja seejärel tagastatakse veekeskkonda kõrgemal 9 temperatuuril, kui see oli algselt. Soojusreostus võib kaasa tuua lahustunud hapniku taseme languse vees ning samal ajal suureneb ka bioloogiliste veeorganismide nõudlus hapniku järele. /6/ Ökoloogiline reostus - Ökoloogiline reostus toimub siis, kui keemiline reostus,
Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest. 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinealt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti. 92) Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks? 93) Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev
klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Mmaismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil. 94)Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinevalt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti. 95)Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks? 96)Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine,
pimedusperioodi pikkusest 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Suured pöördumatud muutused viivad uute koosluste tekkimiseni, toimub vahetus e. suktsessioon. Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv ökosüsteemide väljakujunemise ja stabiliseerumise protsess, mille vältel asendub üks kooslus teisega. Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toiteainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinevalt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toiteained on vette sattunud inimtegevuse tagajärjel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti. 92) Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks? Merekeskkonna primaarproduktsioon toodetakse fütoplanktoni poolt õhukeses pinnakihis, mis on fotosünteesi jaoks piisavalt varustatud päikeseenergiaga. Seega on
kulutatakse hapnikku, mille tulemusena vib tekkida hapniku defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon phjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vhilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, vvelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tus vees, mis mjub toksiliselt veeorganismidele. Lmmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude phjas vib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus (bakterid: Sphaerotilus natas, Zooglea sp., Beggiatoa alba, Flavobacterium sp., seened: Geotrichum candidum, Kommunaalheitvee koostis (Metcalf & Eddy, Inc., 1991). Kontsentratsioon Hljuv aine BHT Orgaaniline ssinik KHT Lmmastik Org. lmmastik Fosfor Org. fosfor mg/l 100-350 110-400 200 250-1000 20-85 8-35 4-15 3 Mikroorganismid puhastamata heitvees Organism Organismi liitris
defitsiit. Hapniku madal kontsentratsioon põhjustab osade aeroobsete veeorganismide (n. kalade, vähilaadsete) surma. Orgaanilise aine lagundamisega kaasneb veel metaani CH4, väävelvesiniku H2S ja CO2 kontsentratsiooni tõus vees, mis mõjub toksiliselt veeorganismidele. Lämmastiku ja fosfori lisandumisel veekogudesse nende elementide kontsentratsioon vees suureneb ja toitained akumuleeruvad veekogus. Sellist protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks. Heitveega saastunud veekogude põhjas võib esineda reoveeseen- paljudest liikidest koosnev mikroobikooslus. Mida rohkem on vee teel põllumaalt lõplikku retsipienti (suuremad järved, meri) väikeseid tiike, märgalasid, jõgesid, seda rohkem jõuab vesi puhastuda. Selle puhastumise peamised ``tööloomad'' on vees elutsevad mikroorganismid. Vetikad seovad tohutul hulgal toitaineid, osa sellest kandub edasi toiduvõrgustiku kõrgematele tasemetele
annaabi.ee 
