mõiste euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V. Mõnikord on eutanaasiaks peetud ka tegevust, mida praegusel kutsutakse sagedamini kaasaaidatud enesetapuks (ingl. assisted suicide). VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks,
Tere! Olen ............... ja sooviksin rääkida teile eutanaasiast. Esimese asjana tahaksingi kohe küsida, et kas te teate üldse mis on eutanaasia ? Sõna eutanaasia on tulnud kreeka keelsetest sõnadest. "eu"- hea ja "tanatos"- surm. Niisiis võibki öelda teiste sõnadega, et eutanaasia on hea surm. Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale legaalne 16 riigis. Lisaks sellele kaotavad patsiendid usalduse arstidesse. Minu arvates peaks meditsiin keskenduma rohkem sellele, et kuidas inimesi rohkem aidata ja nende elusid päästa
euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V. Mõnikord on eutanaasiaks peetud ka tegevust, mida praegusel kutsutakse sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks, mis
euthanasia exteriori, milleks ta pidas meediku tegevust, mis aitab patsiendil kergesti ja vaevadeta elust lahkuda. II. Antiikajast alates kuni tegelikult 19. sajandi keskpaigani oli eutanaasia peamiseks vasteks seesama eespool nimetatud kerge, loomulik ja mitteesilekutsutud surm. III. 20. sajandi esimesel poolel seostus eutanaasia eugeenikaga ja mingil kaalutlusel mitteväärtuslikuks peetud elude kõrvaldamise praktikaga. IV. Eutanaasiaks on peetud ka rahustite kasutamist suremisel, kuid nii, et see ei lühenda elu pikkust. V. Mõnikord on eutanaasiaks peetud ka tegevust, mida praegusel kutsutakse sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. VI. Eutanaasia seostatakse meditsiinipraktikaga, kus terminaalses seisundis haigetel ei rakendata elu pikendavaid meditsiinilisi abinõusid. Alates 1970test aastatest on hakatud sedalaadi lähenemist üha enam hakatud nimetama passiivseks või kaudseks eutanaasiaks, mis
prantsuskeelset filmi, kus terve pere kannatas, kuna ema ootas piinarikas surm ning ema valusid ei vähendanud enam eriti ka vaigistid. · «Mõnikord sa vaatad, kuid inimene kustub aastaid ja aastaid, ja tal ei ole tagasiteed.» · Tema sõnul on takistuseks ka asjaolu, et arstid annavad Hippokratese vande, millega läheb eutanaasia vastuollu. · Ergma ütles, et oleks valmis teatud tingimustel isegi nõusoleku eutanaasiaks andma, ning leidis, et taoline võimalus peaks inimestel olemas olema. · «Mina olen küll selle poolt, et see õigus oleks antud. Aga me peaksime saama selleks suurema konsensuse.» Indrek Oro arvamus · Arstide liidu eetikakomitee liige, onkoloog Indrek Oro leiab, et eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra.
peab siiski vastu võtma arst. Teisena vaadeldes täie mõistuse juures olevaid haigeid. Tänu eutanaasiale saaks vabastada raskelt haige inimene kõikidest võimalikest piinadest. Lisaks tihti maksavad kõik ravimid palju ning kuna haige ise ei tööta, siis peavad teda üleval hoidma ja ravikulusid tasuma lähisugulased. Kui aga meditsiiniliselt on tõestatud, et haigus ei allu ravile, siis arvan, et oleks kohane, et antakse võimalus eutanaasiaks. Seda muidugi ainult seljuhul kui patsient on avaldanud selleks otsest soovi ja haiguse ravimatust on kinnitanud arstid, kuid ka sellel on nõrku kohti. Nimelt eutanaasia puhul peab inimene olema emotsionaalselt stabiilses seisundis ja mõistma ümbritsevat adekvaatselt. Tihti võib inimesel haigusega kaasneda depressioon ja just selle najal tahetakse vastu võtta nii lõpliku otsust. Seega arvan, et enne eutanaasiat oleks vaja tingimata
kondimine.d?id=66021996 Tere! Mina olen ... ja esindan jaatavat poolt väitluses teemal: ,,Halastussurm peab olema seadusega lubatud". Kõigepealt sõnastaksin, mis on eutanaasia. Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Tavaliselt on tegu paranemislootusteta ja piinleva haige elu lõpetamisega. Kuna Eutanaasiat liigitatakse kaheks, passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks, siis täpsustan ka kohe ära, et meie räägime siinkohal aktiivsest eutanaasiast ehk aktiivsest surma esilekutsumisest patsiendil, kes on enamasti paranemislootuseta talle vastavaid rohte sisse manustades. Meie esimeseks argumendiks on: Eutanaasia tuleks Eestis legaliseerida, sest Eesti sotsiaalpoliitika on väga halval tasemel. Nagu me kõik teame, on Eestis vananev ühiskond. Vanurid, kes on sunnitud mingitel põhjustel elama hooldekodus, peavad seda enamasti tegema
valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides praktiseeritavast tegevusest, mida nimetatakse eutanaasiaks ja mille sisu ning olemus jäid tavaeestlasele sageli arusaamatuks ning võõraks, siis nüüd on ajakirjanduse veergudel hakatud avaldama ka nähtust sügavamalt käsitlevaid artikleid. Eestlastest on eutanaasiast kirjutanud Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak, kelle kirjutisi käesolevas referaadis ka refereeritakse. Oma töös olen kasutanud ka prominentse Austria arsti - Kurt Stellamori Akadeemias avaldatud artiklit.
annaabi.ee 
