kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Stress on pingelise elu poolt tekitatud organismi üldine pingeseisund. Stress võib-olla nii kasulik kui kahjulik. Stress on kasulik siis, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust, stimuleerib tema tugevust. Niisugust ´´head´´ stressi nimetatakse eustressiks ehk funktsionaalseks stressiks, mis sunnib inimest end vastutusrikka tegevuse eel kokku võtma. Stress võib olla ka seotud mitmesuguste piirangute, nõudmistega või sunniga. Selline stress võib põhjustada tugevaid negatiivseid tundmisi ja liiga tugevat närvipinget. See võib kahjustada inimese vaimset tervist. Selline stress on distress. Tavaliselt kasutataksegi stressi mõistena distressi. Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis
•Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: •suitsetamine; •liigne alkoholitarbimine; •narkootikumide tarbimine; •vähene liikumine ja istuv eluviis; •ebatervislik toitumine.
-Näita, et hoolid temast -juhi tähelepanu ta tugevatele külgedele -tunnusta teda kas või vähesegi tehtu eest -Õhuta teda selgitama sulle, mida ta suudab -Toeta ja abista teda eesmärkite seadmisel ning uute võimaluste otsingul Samas annab stressi ka mingil määral taluda, kuna on ka inimesi, kes tänu stressile suudavad paremini keskenduda ning konkurents aitab neil nö vormis püsida. Viis näpunäidet, kuidas leppida stressiga ehk kuidas distress(halb stress) pöörata eustressiks(hea stress) -Ma saan hakkama -Uued väljakutsed on põnevad -Mul on jõudu -Stress aitab mul paremini konkurentsis püsida -Suunad stressi tekitava olukorra muuta positiivseks. Stressi vältimine -Mõõdukas füüsiline koormus -Lõõgastumine nt: muusika kuulamine, värskes õhus jalutamine, sõprade seltsis viibimine -Positiivne mõtlemine Test: 1)Unetus 2)Kurvameelsus 3)Tundus, et iga asi nõudis pingutust 4)Jõuetus 5)Üksindus 6)Lootusetus 7)Ei tundnud elust naudingut 8)Väärtusetus
Keskendumisraskused Depression Stress väljenud meestel: Peavalu Pinge lihastes Hingamis raskused Higistamine Kõhuvalu Psühholoogilised stressi tunnused: Kurvameelsus ja meeleheide Suurenenud ärrituvus Rahutus, äng Madal enesehinnang Apaatia, huvipuudus Suhtlusprobleemid Pidev süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted Stressi liigid: Stress jaguneb: vaegstressiks, eustressiks, stressiks, distressiks. Vaegstress on oma olemuselt alakoormusele vastav, kus organism reageerib vastavate struktuuride atrofeerumisega ja talitlusvõime langusega. See on madala tasemega stress. Eustressi ehk füsioloogilise stressi iseloomustamiseks tuleb märkida tema soodustavat toimet organismi intensiivsele elutalitlusele, selle kiirele ümberkorraldusele, säilitamaks tervist ja elu ka ajutiselt ebasoodsates tingimustes.
Looduses viibimine rahustab ja tõstab toonust. Me vabaneme võltsist ja saame olla loomulikud ja ehedad, meil tekib uus suhe ajatu ja igavikulisega. Metsas, aias või pargis saame tagasi meelerahu ja taastub meie hingeline tasakaal. Kokkuvõte Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Stress on igapäevaelu üks osi. Ei ole inimest, kellel ei oleks stressi. Stress jaguneb distressiks(negatiivne stress) ja eustressiks(positiivseks stressiks). Stressi tekkepõhjusteks on kõik erinevad muutused elukeskkonnas, tööl, koolis, peres ning suhtluses. Suurt osa mängib ka majanduslik kindlustus, kui raha puudub, võib tekkida stress, kuna inimene hakkab muretsema elu ning pere pärast. Kui stressiga midagi peale ei hakata, võib see omakorda tuua kaasa pinge, võimetustunde või depressiooni. Kõige lihtsam viis stressist jagu saada on probleemide lahendamine ning lõõgastumine
ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning kurnama. Stressist saab distress. Stressi tekitab väliskeskkonnas füüsiline keskkond :lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis samuti ka sotsiaalsed suhted agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid. Tähtajad, eeskirjad, olulised elusündmused ,kooli sisseastumine või
· Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Mis stressi tekitab? 4 Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus,
14-17E = ekstravertne 18-24E = kellel pole ldse probleeme pole suhelda 0-4N = listabiilne inimene, tuim 5-8N = rahulik 9-16N = keskmine 17-20N = suurenenud neurootilisus 21-24N = peab tagasi tmbuma Aretamise skaala ##STRESS## Tugeva negaiivse emotsionaalse tooniga pinge seisundit me nimetame stressisks. Stressi teooria rajajaks on H.Selye. Stress jaguneb kaheks: 1)Positiivne stress - soodsad tingimused ja optimaalne intensiivsus kutsuvad esile positiivnse pinge, mida nimetatakse Eustressiks. See on elutegevust stimuleeriva effektiga. 2) Ebasoodsad faktorid ja litugevad rritajad phjustavad adaptatsiooni mehanismide kurnatuse, (adaptatsioon on kohanmine) need kutsuvad esile negatiivse pinge ehk disstresss (samuti ka halb pinge). Selle kigus kohastumisvime alaneb. Stressi tekitajad on stressorid. ##DISSTRESSI PHJUSTAJAD## Kik, mis on seotud suhete katkestamisega (niteks: break up) Thelepanu hajutavad tegurid vivad phjustada stressi. Kiirustamine kutsub esile ka pingeid.
annaabi.ee 
