Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta
inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale. Ta mõtles, et peaks minema allilma ja paluma sealsetel jumalatel Eurydike tagasi inimeste hulka lasta. Ja nii ta tegigi kõik takistused, mis teel allilma tulid, suutis Orpheus vältida enda lauluga. Ka näiteks kolmepealine koletis andis armu ja surnute vedaja Charon ei visanud Orpheust paadist välja. Jõudnud jumalateni, laulis ta kurva laulu Eurydikest ning soovist teda tagasi saada. Jumalad nõustusid ja ütlesid, et Eurydike
inimesi, loodust, jumalaid, loomi. Orpheus võttis endale naiseks najaadi Eurydike, kes oli sama ilus, kui Orpheuse laul. Ühel päeval pidi Orpheus kodunt ära minema ja Eurydike jäi üksi. Näkil tekkis igatsus sõbrannade järele ja ta hakkas mööda heinamaad nende juurde jooksma. Äkitselt aga sai ta mao käest hammustada ja sai surma. Kui Orpheus sellest teada sai, hakkas ta väga kurbe laule laulma ning ihkas Eurydiket tagasi maa peale. Ta mõtles, et peaks minema allilma ja paluma sealsetel jumalatel Eurydike tagasi inimeste hulka lasta. Ja nii ta tegigi kõik takistused, mis teel allilma tulid, suutis Orpheus vältida enda lauluga. Ka näiteks kolmepealine koletis andis armu ja surnute vedaja Charon ei visanud Orpheust paadist välja. Jõudnud jumalateni, laulis ta kurva laulu Eurydikest ning soovist teda tagasi saada. Jumalad nõustusid ja ütlesid, et Eurydike järgneb Orpheusele varjuna kuni
Apolloniga. Vana-Kreeka müütilistest muusikutest kõige tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid.4 Orpheuse müüt Orpheus oli Apolloni ja Calliope poeg, imeline muusik, abielus Eurydikega. Tema kaunid lüürahelid ning hingemattev lauluhääl kodustasid iga metslooma ning jõed peatusid, et kuulata. (Arvatakse, et Orpheus leiutas ka heksameetri.) Eurydiket hammustas madu ning neiu pidi minema surnuteriiki Hadesesse. Et Orpheus armastas oma naist väga, ei suutnud ta kaotusega leppida ning järgnes talle allmaailma. Tal õnnestus ilusa muusika abil Hadese südant pisut pehmemaks muuta ning Hades nõustuski tüdruku Orpheusele tagasi andma, tingimusel, et teel Hadesest päevavalgusse ei vaada poiss kordagi tagasi. Kui noored peaaegu kohale jõudsid, ei pidanud Orpheus enam vastu ja kiikas üle õla.. et näha Eurydiket allmaariiki tagasi kistavat.
Nii ongi mooruspuu marjad punased. Orpheus ja Eurydike Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaande ja Traakia(triaaklased oli muusikaalseim rahvus Kreekas) kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. Orpheus seilas koos Iasoniga "Argol". Orpheus päästis mehed sireenide käest, leevendas tülisid jne. Orpheus abiellus Eurydikega, kuid pärastpulmi salvas Eurydiket madu ning naine suri. Orpheus otsustas Eurydike allilmast tagasi tuua. Oma lüürat mängides unustas Kerberos oma ülesande, erinnüstel olid pisarad silmis, Hades ja Persephone heldisid ja andsid Eurykide Orpheusile tagasi, kuid Orpheus ei tohtinud tagasiteel maa peale kordagi tagasi vaadata, muidu läheb Eurydike tagasi allilma. Kui Orpheus oli maale tagasi jõudnud keeras ta kohe ringi, ent Erpheus polnud veel välja jõudnud ja nii ei saanudki Orpheus oma armsamat tagasi
Orpheus armus näkineidu, viis ta koju ja võttis naiseks. Orpheus läks kodust ära, Eurydikel hakkas igav ja ta igatses oma sõpru ja najaate. Ta läks neile külla. Mürgine madu hammustas teda, ta suri. Orpheus oli kurb = terve riik oli kurb. Orpheus otsustas minna allilmariiki. Ta laulis kurvalt, kõik asjad näitasid talle teed allilmariiki. Kerberos, kolme peaga koer, ei suutnud ka laulule vastu panna ning lasi elava surnute riiki. Otsis valitsejat, leidiski Hadese. Palus Eurydiket tagasi, laulis ning Hades lubas seda. Tingimus oli,et teel välja ei tohi Orpheus naist vaadata, sest et siis ta kaob igaveseks, Orpheus ei pidanud sellest kinni ning Eurydike kadus. Teel tagasi koju kohtus ta purjus naistega, keda ärritas ta kurb laul. Need hakkasid teda kividega loopima, metsikute naiste kisa lämmatas Orpheuse laulu ja kivid tabasid teda. Ta suri. Eurydike ja Orpheus kohtusid allmaailmas. Orpheuse keha maeti muusade poolt, pea ujus jões
Orkester: Basso continuo. Triflauto (ainult Tirsi etteastes) (B.c. võiks koosneda eri kõlavärviga pillidest - cembalo, lauto, chitarrone, teorb, harf, viola da gamba, lirone, violone) Tegevustik: Tragöödia hoiatab, et jutustab kurva loo. Orpheus ja Eurydike peavad rahulikult ja rõõmsalt pulmapidu Arkaadias (kr. ja rooma luuletajate loomingus paradiislik karjuste maa) koos nümfide ja karjustega pulmapidu. Sõnumitooja Daphne tuleb teatega, et madu on nõelanud Eurydiket. Venus juhib Orpheuse allilma, kus Orpheusel õnnestub oma lauluga liigutada Plutoni ja Proserpina südameid. Orpheus pöördub koos Eurydikega tagasi maa peale. Rõõmus pidu jätkub. Giulio Caccini (ca. 1550 Rooma lähedal - 1618 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini Firenze 1602 (5.12.), Palazzo Pitti, Stanze del Sig. Don Antonio Medici Proloog ja 3 pilti Tegelased: vt. Peri Erinev: Pluton on bass; Radamanto on bass. Orkester: Basso continuo 3
Christoph Willibald Gluck Pärit L-Saksamaalt, õppis Praha ülikoolis, puutus kokku ka Händeliga. 1750. aastaks oli temast saanud tunnustatud ooperihelilooja. Läbimurre toimus, kui ta kohtus poeedi ja libretisti Calzabigiga. Nende koostööst sündis ballett „Don Juan“(1761), millest loetakse klassikalise dramaatilise balleti algust. 1762. tuli lavale nende ooper „Orpheus ja Eurydike“, mis sai ooperireformi aluseks. Ooperi sisu: I vaatuses ilmub Eurydiket leinava Orpheuse juurde Amor jumalate sõnumiga-Orpheus võib armastatu allilmast ära tuua tingimusel, et ta naisele ühtki pilku ei heida. II vaatuses läheb O allilma. III vaatuses püüab ta armastatuga lahkuda, aga kuna naine ei tea kokkuleppest midagi, siis ta arvab, et mees teda enam ei armasta, O heidab talle pilgu ja kaotab ta uuesti, kuid Amor toob loole õnneliku lõpu. Nende koostööst sündis veel 2 ooperit-„Alkestis“ ja „Paris ja Helena“.
annaabi.ee 
