põhialused vastasid enamikele Euroopa Liidu avaliku teenistuse poliitika põhimõtetele. Liitumisprotsess ei mõjutanud eriti avaliku teenistuse institutsionaalset kujunemist, sest tänapäevastele põhimõttele tuginev avaliku teenistuse süsteem oli ATS-i kaudu Eestis juba loodud. Samas kuna liitumisel ei pööratud avalikule teenistusele eriti suur tähelepanu on hilisemate uuringutes selgunud, et Eesti avalik teenistus siiski ei vasta täielikult euroopalikele põhimõtetele. (Kalev jt, 2012, lk 369-370) OECD/SIGMA programmi analüütik Francisco Cardona sõnul järeldus 2006. aastal läbi viidud OECD/SIGMA analüüsist, et Eesti avalik teenistus ei ole vastavuses Euroopa Liidu standarditega. Muuhulgas tõi ta välja, et kompetentsusel põhinev konkurents ei ole värbamisel ja eriti edutamisel kohustuslikuks eelduseks ning palgasüsteem on liigselt killustunud ja läbipaistmatu,
Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa 1 määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid olid eurooplaste jaoks despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Nad olid europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas: Integratsioon(klambrid tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad).
näljastreiki, rahustas mõnevõrra rahvast, kuid 1948 teda tulistati India etteotsa tõusis Jawaharlal Nehru, kelle ajal muutus riik ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks. Temast sai Kolmanda Maailma riike ühendava mitteühinemisliikumise 1 liidreid (ei tahetud liituda ei USA ega NSVLga) o Nehru proovis murda mitut demokraatiaga ühitamatut traditsiooni (kastisüsteemi) ja seada avalik elu euroopalikele rööbastel, sh tähendas see riigi mõju alt vabastamist o Probleem oli ka selles, et India oli jaotatud osariikideks: puudus ühtsus usus ja keeles 1950 käivitas Nehru ulatusliku industraliseerimisprogrammi (+NSVL ja L-SM), suunas jõupingutused nende tööstusharude arendamisele, mis võimaldasid hakata kaasajastama põllumajandust India jäi demokraatlikuks ka Nehru tütre võimu ajal, kehtis turumajandus
Kõik, mis oli Saksamaal, kandus varem või hiljem ka siia, kuna ei tahetud sealsest elatustasemest maha jääda. Püüdlemine kõrghariduse, silmaringi laiendamise ja enese harimise vastu. Hakati rohkem reisima, kollektsioneerima kunsti, tundma huvi teatri vastu. Viide end kurssi filosoofiliste vooludega. Kahjuks ei saadud aga aru, et siinne elukord ei vasta nendele euroopalikele vaadetele. Haridusega kaasnes aadlike arvamus, et ainult nemad on võimelised niimoodi õppima ja see tõstis nende eneseuhkust veel rohkem. · Aadlike kutseliseks muutumine mida rohkem tegeles aadlik nn tavaliste tegevusvaldkondadega (kunst, äri, arst, insenener, ettevõtja), seda levinumaks said tööstusettevõtete levik. Sõjaväelase elukutse oli juba ka varem levinud ning nüüd levis ka teisi ameteid juurde
16. saj. esimesel ning 17. saj. teisel poolel ( Rahvusvahelised suhted). Mentaalses mõttes määratleti Euroopat ehk Õhtumaad rooma-katoliku usu ja sellest eraldanud protestantlike aladega, vastandades sellele Hommikumaad kreeka-katoliku usu alasid, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid oli eurooplase arusaama kohaselt despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Rahvastik Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas hinnanguliselt 8085 miljonit inimest. 1600. aastaks kasvas Euroopa rahvaarv 100110 miljonini ning aastaks 1800 185190 miljonini. 17. saj. oli Euroopa demograafilises arengus seisakuaeg, mil rahvaarv kasvas vaid 3%. Rahvaarvu kasvu pidurdasid nii sõjad, näljahädad kui ka viimased suuremad katkupuhangud. Euroopa suurima rahvaarvuga riigiks oli läbi kogu varauusaja Prantsusmaa, kus 18. saj
osutub võimatuks sinna kätketud ideede mõistmine ja hindamine. Millised on siis need elementaarsed eelteadmised, mis on vajalikud džässmuusika mõistmi- seks? Nagu eespool mainitud, on džässi elementaar-teoreetiline osa suuresti pärit euroopa- likust klassikalisest muusikatraditsioonist, seega oleks otstarbekas keskenduda erinevustele. Rägtaimi ja varase džässi puhul ei ole neid mõtet otsidagi; nii vorm, meloodia kui harmoo- niline külg vastavad kõigile euroopalikele standarditele, vahet võib märgata vaid esitusviisis – vähem pööratakse tähelepanu korrektsele viimistletud toonile ja autoriteksti jälgimise täpsu- sele, hoopis suurema tähtsuse omandab esituse vahenditus ja vitaalsus. Esimese suurema erinevusena võib täheldada kollektiivse improvisatsiooni, nn head arrangement’i tekkimist, mille all mõistetakse mingil tuntud teemal kollektiivselt, ilma
annaabi.ee 
