Eurpides osales esimest korda tragöödiavõistlustel 455. a eKr; kokku olevat ta võistelnud 22 korral ning võitnud vaid 4-5 korral. Teada on ligi 80 draama nimed, kirjutanud olevat 92 draamat, säilinud on 18 tragöödiat ja ainuke tervikuna meieni jõudnud saatürdraama ,,Kükloop", lisaks fragmente teistest teostest. Sündis Salamise saarel, oli tõenäoliselt kaupmehe poeg, seega lihtsat päritolu. Pärimuse järgi oli Euripidesel kolm poega, kellest üks olevat lavastanud isa teoseid ning teine olnud näitleja. Euripides oli eluhoiakult mõtlik kõrvaltvaataja, eraklik filosoof, kes hoidus omaette ega osalenud ühiskondlikus elus. Tal oli hea haridus ja suur isiklik raamatukogu (seda peeti üheks Ateena täiuslikumaks erakoguks), kus ta pühendus filosoofiale ja kirjanduslikule loomingule. Kuna Euripides arutleb tragöödiais uute teooriate üle, on teda nimetatud ka filosoofiks näitelaval.
Euripidese arvates olgu tragöödias küll vastuolud, kuid kurb lõpp pole vajalik. 1 Huvitub üksikisikust ja tema püüdlustest. Euripidese inimene pole kangelane, vaid tavaline luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kuju. Kired, mida ta kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Ta oli esimene, kes käsitles psühholoogilisi probleeme ja esitas võrdlemisi sügava analüüsi. Tragöödias kohustuslik konflikt leiab Euripidesel aset inimeses endas. Mõistus jääb inimese (kangelase) sisemistes heitlustes tunnetele alla. Euripidest huvitab naise koht ühiskonnas. Ta on naiste vastu üpris kriitiline, kuid näeb neid vaimselt meestega võrdseina. Naiskarakterid ongi tal õnnestunuimad, nende psüühika kõige paremini avatud. Käsitletavad teemad: sõda, orjus, perekond, sundabielu. Aine on ka Euripidesel pärit mütoloogiast, kuid tema lähenemine sellele kriitiline,
Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Sophokles ,,Kuningas Oidipus". Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud. Euripides käsitles psühholoogilisi probleeme, sisemaailma, temalt säilinud enam teoseid. Võrreldes teistega teosed lihtsamas keeles. Tõi deus ex machina võtte - jumal masinast
* „Coriolanus“ – põhineb samuti Plutarchosel, räägib Rooma juhi Caius Marcius Coriolanuse elust. 44. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. * Molière „Amphitryon“ – Plautusel põhinev komöödia, mis räägib Kreeka mütoloogilisest tegelasest Amphitryonist. * Pierre Corneille „Horatius“ – tragöödia, mis räägib Horatiuste ja Curatiuste vahelisest võitlusest. * Jean Racine „Andromache“ – Euripidesel ja Vergiliusel põhinev tragöödia, mis räägib Trooja sõja järgsest ajast ning Trooja Hektori lesest Andromachest. 45. Tooge näiteid klassitsitlikust arhitektuurist (sh vähemalt üks näide Eestist). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsekülge – seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil.
jambiline triimeeter, Oidipus, Sophakles 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb? Tuntuimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Spohokles, Euripides, (5. Saj. tragöödiast). Erinev loomingus: Erinev suhtumine jumalatesse. Sophoklese ,,Oidipus" on mõistatus. Aischylosel on koori osatähtsus suurem, näitlejate-koori dialoog. Sophoklesel on koor moraliseeriv . Euripidesel ei ole koor seotud sündmustikuga, pigem vahepala. Aischylos mõjub juba 5. Saj. arhailisena. Temal domineerib religioosne temaatika, veresüü, õnnetused, mida ei saa ära hoida. Sophoklest huvitas linnriigiga seonduv- türannia, võimuküsimused. Sophokles on endassetõmbunud, keskendus tegelaste sisemaailmale. Aischylos (525-456 e.m.a). Ateena riigi kujunemisperioodi, Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu poeet, antiiktragöödia rajaja selle kindlakskujunenud laadis, tõeline ,,tragöödia isa"
vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet. Enne seda oli tegelane terviklik isik. Euripidese puhul tunded rebivad inimese tükkideks individualiseeritud karakter. Tema puhul omane draakon kui sümbol sümboliseeris ürgse tumeda jõu esindajat ning Euripidesel võidab draakon. Toob vaatajani stiihia inimese sees kire. Tema tegelaste seas ka palju naiskangelasi/-tegelasi. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg/juhus. Seal, kus astub mängu juhus, algab komöödia. Euripidese puhul alustatakse intriigi, kuna jumalad on isekad. 4.sajand kui komöödiasajand sai Euripideselt päranduseks karakterid, juhused ja intriigid. Intriig kui
kirjutatud 92 näidendist on meieni jõudnud 18. Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest haaratud naise hingelisi võitlusi. Armukade Medeia tapab kättemaksuks truudust murdnud mehele oma lapsed. Jõuliselt kujutab poeet kannatust ka tragöödias "Troojalannad", milles 39 kirjeldatakse võidetud linna naiste saatust ja võitjate märatsemist. Ka Euripidesel on tragöödia "Elektra", mis erineb Sophoklese ja Aischylose sama teema käsitlustest. 50. Kreeka komöödia (Aristophanes, Menandros) Komöödia, kreeka draama teine haru, leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödia kujunes pilkelauludest, mida lauldi maskeeritute rongkäikudes Dionysose pidustuste ajal. Komöödiakoor, mis koosnes 24 inimesest (tragöödiakooris oli 12 või 15 in.), kandis vahel õige fantastilist riietust
annaabi.ee 
