1. Mis on vektor? Mis on skalaar? Vektor on suuna ja sihiga füüsikaline suurus. Skalaar on suuna ja sihita füüsikaline suurus. Mõlemal on olemas arvuline väärtus. Skalaari puhul muutub miinusmärgiga korrutades suuruse väärtus positiivsega võrreldes vastupidises, vektori puhul miinus ühega korrutades pikkus jääb samaks, aga aeg muutub vastupidiseks. Vektoriaalsed suurused on nt kiirus ja jõud. Skalaarsed suurused on nt aeg, pikkus, mass, temperatuur. 2. Kirjelda eukleidilist ruumi, labotsevski ruumi ja reimani ruumi. Eukleidiline ruum ehk kolmemõõtmeline ruum- Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad. Üles-alla, paremale-vasakule, ette-taha. Labotsevski ruum- Labotsevski tegi geomeetria, milles väidab ruumi kõverana ja et paralleelsed sirged lõikuvad lõpmatuses. Reiman arendas edasi Labotsevski teooriat, tänapäeva füüsikas on maailmaruumi kirjeldamises kasutusele võetud tema n-mõõtmelise kõvera ruumi teooria. 3
tunnustavad siiski teadusteooriat Õige vastus Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Vali üks: c. Ta eksis, kuid ei valetanud Õige vastus! Kas vaatlus või eksperiment võiksid Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") ümber lükata eukleidilise geomeetria? 1) Ei, sest ühegi vaatluse või eksperimendiga ei saa kontrollida ainuüksi eukleidilist geomeetriat alati kaasatakse lisaoletusi maailma kohta (nt materjalide omadust kohta). Carl Gustav Hempel i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") 1) saab deduktiivse arutluse teel välja selgitada ainult selle informatsiooni, mis eeldustes juba varjatud kujul sisaldus Mis liiki lausetel on tõeväärtus? 1) Tõeväärtus on igal tunnetuslikult mõttekal lausel
75 või isegi 85 % koguvarieeruvusest. Edasi on juba lihtne kujutada OTUsid punktidena tasapinnal, millel koor- dinaatideks (telgedeks) on 1. ja 2. komponent, 2. ja 3. komponent, 1. ja 3. komponent. Näeme (kui näeme), et OTUd on grupeerunud (vt. joon. 5); punktid ei asetu ühtlaselt-juhuslikult, vaid rühmadena. Nende rühmade alusel võime teha järeldusi taksonite omavaheliste suhete kohta. Peakomponentanalüüsi saab teha vaid kvantitatiivseid tunnuseid kasuta- des, soovitatavalt eukleidilist OTUdevahelist erinevust kasutades. Saadud graafilisel kujutisel on OTUpunktide vaheline kaugus (teatud) vastavuses selle erinevusega (vt. joon. 3). Kasutatud on ka binaarsete tunnuste kasu- tamisele tuginevat peakomponentanalüüsi, kuid selle "interpreteerimine võib tekitada raskusi" (Dunn & Everitt, 1982). 7.4.2. Peakoordinaatanalüüs (principal coordinates analysis) võimaldab kasutada ka mitte-eukleidilisi distantse (erinevusi), kusjuures hulgamõõt-
osakeste teleportreerumistest ja seepärast tulebki tundma õppida teleportatsiooni füüsikalisi omadusi, mida antud töö näitab. Kõik see on täiesti kooskõlas ajas rändamise üldise teooriaga. 6 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas rändamise füüsikalised alused 1.1.1 Sissejuhatus Järgnevalt ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitleme lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Siin on kolmemõõtmeline (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja aeg eranditult kõikjal alati ,,ühevoolavusega". Kuid hiljem edaspidi hakkame me vaatama seda, et see tegelikult ei ole nii. Aeg ( ehk kestvus ) ei ole kõikjal ühetaoline, vaid aeg ,,liigub" erinevates taust- süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks
Suure laengu korral aegruum kõverdub. Kuid seda, et kui kaugele või millises suunas toimub ajas rännak sõltub juba selle aegruumi 6 kõverusest ja selle muutumisest. 7 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas rändamise füüsikalised alused 1.1.1 Sissejuhatus Järgnevalt ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitleme lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Siin on kolmemõõtmeline (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja aeg eranditult kõikjal alati ,,ühevoolavusega". Kuid hiljem edaspidi hakkame me vaatama seda, et see tegelikult ei ole nii. Aeg ( ehk kestvus ) ei ole kõikjal ühetaoline, vaid aeg ,,liigub" erinevates taust- süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks
osakeste teleportreerumistest ja seepärast tulebki tundma õppida teleportatsiooni füüsikalisi omadusi, mida antud töö näitab. Kõik see on täiesti kooskõlas ajas rändamise üldise teooriaga. 6 1 Ajas rändamise teooria 1.1 Ajas rändamise füüsikalised alused 1.1.1 Sissejuhatus Järgnevalt ( ajas rändamise teooria põhiideedes ) käsitleme lihtsat kolmemõõtmelist (tava)ruumi ehk eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) ruumi Cartesiuse ristkoordinaadistikus ( või sfäärilistes koordinaatides ). Siin on kolmemõõtmeline (tava)ruum eranditult kõikjal eukleidiline ja aeg eranditult kõikjal alati „ühevoolavusega“. Kuid hiljem edaspidi hakkame me vaatama seda, et see tegelikult ei ole nii. Aeg ( ehk kestvus ) ei ole kõikjal ühetaoline, vaid aeg „liigub“ erinevates taust- süsteemides erinevalt
annaabi.ee 
