sisaldused, kui ühe tableti mass on 4,5 g. V: Vitamiin C 0,12/4.5*100= u 2.6% Vitamiin B2 0.015/4.5*100= u 0.3% Niatsiin 0.145/4.5*100= u 3.2% Foolhape 0.25/4.5*100= u 4.4% Ülejäänd on mahuained · Mitu milliliitrit vett peab lisama ühele multivitamiinitabletile, et saada 0,055%- line vitamiin C lahus (vee tiheduseks võtta 997 kg/m3). V: 997/4.5= u 222g vett peaks lisama 7. Küünelakieemaldaja lahus sisaldab ruumala järgi 60,0% atsetooni (brutovalem C36O, tihedus 791 kg/m3), 20% etüülatsetaati (brutovalem C4H8O2, tihedus 897 kg/m3), 10% glütseriini (brutovalem C3H8O3, tihedus 1260 kg/m3), 5,0% etanooli (brutovalem C2H6O, tihedus 789 kg/m3) ja 5,0% vett. Kõik eelmainitud ained on toatemperatuuril ja normaalrõhul vedelikud. · Milline küünalekieemaldaja komponentidest käitub lahustina? V: Lahustina käitub atsetoon. · Leidke, mitu cm3iga koostisainet tuleb võtta, et valmistada 175 ml küünelakieemaldajat. V: Tuleks võtta Atsetooni 0.6%*175=105ml Etüülatsetaati 0.2%*175=35ml
Ilona Juhanson, 123964YASB, 19.03.13 VANILLIINI SÜNTEES Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas Organometalliline metoksüleerimine vask(I)bromiidi ja naatriummetoksiidiga. 50 ml Erlenmeyeri kolbi 8,3 ml Br2/MeOH lahust (1,96 g Br2 25 ml etanoolis). Jahutada kolbi vähemalt viis minutit jäävannis liigutades. Pane eelnevalt valmis 10 ml 5% naatriumbisulfiid. ...
Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub paberile 10 viltpliiatsi värvi. Värvid kantakse paberile järjekorras: kollane, oranz, punane, roosa, lilla, tumesinine, hele sinine, roheline, pruun ja must. Kui viltpliiatsite jooned on tõmmatud, nõelutakse paberi ülemine äär niidiga ning kinnitatakse paber klaasnõusse. Klaasnõusse on eelnevalt lisatud eluent ehk vooluti, mis valmistati ruumala vahekorras 3:1:1 ehk 75 ml etüülatsetaati, 25 ml vett ja 25 ml 25% NH 3 vesilahust. 28.03.13 M. P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Töö käik: Kõige esimesena valmistati kapillaarid. Selleks kasutati põletit ning klaastorusid. Klaastoru kuumutati põleti leegis ning siis Töö number 1
on nõrk nukleofiil ja ester nõrk elektrofiil. Kui muuta katalüsaatori abil vähemalt üks neist, näiteks ester, aktiivsemaks, kulgeb reaktsioon palju kiiremini. Amiidi hüdrolüüsi reaktsioonid Sarnaselt estritega kulgevad ka amiidi hüdrolüüsireaktsioonid. Amiidi leeliseline hüdrolüüs: Amiidi happeline hüdrolüüs: Amiidi happeline hüdrolüüs pole pöörduv reaktsioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. Estrite esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvida ja lakkide valmistamisel, samuti ka tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veinide lõhnabuketti. Mõningad estrid ja nende lõhnad: HCOOCH2CH3 rummi lõhn CH3COOCH2CH2CH2CH3 banaan
Analüütiline keemia Töö pealkiri: Taimelehtedest värvainete eraldamine Töö teostamise kuupäev: 11.okt 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 12.okt 2017 Töö eesmärk: Taimelehtedest värvainete eraldamine ekstraheerimise ja planaarkromatograafia abil. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: statiiv ja rõngas Eppendorfi tuub mõõtsilindrid planaarkromatograafiaplaat uhmer ja uhmrinui ...
Estri happeline hürolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid, nt väävelhapet. Estrite saamine Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võtta selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust. Esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neid kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid.
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...
KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
