See on õõnes võll, mille parempoolsesse otsa kinnitatakse toorikut hoidvad rakised, näiteks padrun. Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale.
võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse varieerumine. 2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele
Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja tôukamisel. d) Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral, kus puudub tühikäik. e) Minutiettenihe fm (sm) - ajaühikuga minut määratud ettenihe 70. Kirjeldada joonisel toodud pikiettenihet kasutatavaid teriklõikamise liike? Joon. 4.6. Pikiettenihet kasutavad teriklõikasmise liike. a - tasandi töötlemine silinderfreesiga; b ja c - soone lõikamine ketasfreesiga. a ja b - ettenihkele kaasa freesimine; c - ettenihkele vastu freesimine. 1 - töödeldav toorik; 2 - sirghammas-tega silinderfrees; 3 - sirghammastega ketasfrees. 71. Mis annab parema tulemuse, kas pöörleva tööliikummise andmine toorikule või lõikeriistale, miks? Avade puurimi-sel võib anda pöörleva tööliikumise nii toorikule kui ka riistale. Esimesel juhul suundub puur täpsemini piki töödeldava ava telge. Lõikeservade ebasümmeetrilisusest tingitud lõikejõu radiaalkomponentide erinevus
laupfrees, ketasfrees, sõlmfrees, kujufrees, mille kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel: 1) Freesimise kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min. 2) Freesimise geomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus t on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus, mõõdetuna risti ettenihkele, mm. Freesimise laius B on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius mm. Summaarne ristlõikepind oleneb samaaegselt kontaktisolevate hammaste arvust ja lõikesolevate hammaste hetkelistest pöördenurkadest töötsükli kestel. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemise- ja tooriku ettnihkesuunad vastassuunalised. Vastufreesimisel püüab vertikaal lõikejõud toorikut laualt lahti tõmmata.
o Kõige kriitilisem keerme treimisel on sisenemine ja väljumine lõikest. See võib põhjustada erinevusi nominaalist sammu ja kruvijoone puhul. Läbim o Koorivad läbimid – toimub põhiline materjali eemaldamine keermesoonest. Siluvad läbimid – toimub keerme viimistlus, kalibreerimine. 8 o Peale iga läbimi sooritamist tuuakse keermetera algasendisse tagasi ja nihutatakse uuele lõikesügavusele, ettenihkele laastule. Ettenihe laastule võib toimuda kolmel viisil: Radiaalse ettenihkega laastule; Külg ettenihkega laastule; Vahelduva ettenihkega laastule. Radiaalse ettenihkega laastule o Sobib väiksesammuliste keermete töötlemiseks. Saadakse hea kvaliteediga keere, kuid keerulise profiiliga laast suurendab teraplaadi kulumist ja läbimite arvu. Väike ettenihe laastule võib kujuneda probleemiks kalestunud materjalide töötlemisel.
Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. Supordi saab mehaaniliselt nihutada käigukruvi ja käiguvõlli abil. Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Kitarr on määratud suporti häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate vahetatavate hammasrataste valikuga. Tagumisele tsentripukile kinnitatakse pika tooriku parempoolne ots, samuti puur, avardi , hõõrits jne. tööriistad. Pingi elektriajam saab energiat tööstusvõrgust. Toorikute kinnitamiseks on olemas mitmesugused rakised: padrunid, plaanseibid , tsangid,tsentrid, klambrid, tornid, lünetid. Pingi juurde kuulub mutrivõtmete ja teiste töövahendite komplekt.
samuti töödeldakse keerukaid kujupindu , näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesimine on treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest. Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn Freesimise geomeetrilised karakteristikud Sirghammastega freesiga ettenihkele vastufreesimisel saavutab laastu summaarne ristlõige maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis. Kruvihammastega freesi kasutamisel ei muutu ainult laastu paksus, vaid ka laius. Kruvihammastega freesiga freesimisel võib luua niisuguseid tingimusi, et lõikeprotsessi mis tahes momendil on laastu summaarne ristlõikepind konstantne
annaabi.ee 
