KOKKUVÕTE Karl Konstantin Ristikivi peetaks Euroopa vaimse ühtsuse ettekuulutajaks, sest paljud tema teosed, näiteks triloogiad ''Põlev linn'' ja ''Rõõmulaul'', põhinevad usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid nagu riigipööre ja revolutsioon. Tema kirjatööd on ainulaadsed, sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil
· Miraakel-jumalaemast ja pühakute imeteost. Palju lavatehnikat ja kostüüme. · Näitlejad: o 10.-11.saj.- vaimulikud o 12.saj.- lisandusid mittevaimulikud o 12.-13.saj.-veidi hiljem mängisid ka linnaelanikud. Vaimulikud etendasid ainult kirikuga seotud tegelasi. 17. Dante Alighieri- sündis Firenses(Itaallanne), peetakse renessansi ettekuulutajaks. Uuris antiikautoreid, eriti Virgiliust. Varakult hakkas kirjutama armastusluulet. Olles vastuolus linnavõimudega oli ta sunnitud linnast lahkuma. Tema peteoseks on värsspoeem "Jumalik koköödia", see annab ülevaate kogu keskajast. Teos on kirjutatud Itaalia keeles. Selle teose juures on oluline arvude sümboolika. Nt. arv kolm (kolmikvärsis kirjutatud, jaguneb kolmeks osaks, koosneb 33 laulust), pärit on kolmainsusest- isa, poeg ja Püha Vaim
liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainult nii palju õhku ja helisid, kui sees olija seda soovib. Suhted sees ja väljas olijatega muutusid veidi vähem reaalseks. Virtuaalsuhete omamoodi ettekuulutajaks oli tegelikult kirja teke. Kummatigi ei nurisenud inimesed kirjaoskuse leviku päevil, et elutute paberilehtede vahetamine on asendamas pilke ja käepigistusi. Kirjavahetus ei asendanud vaid täiendas olemasolevaid suhtlusviise. Kuidas on aga tänapäeval? Massimeedia võimaldab meil iga päev kokku puutuda ja teatud mõttes suhelda sadade ja tuhandete inimestega - nii tegelaste kui teiste lugejatega. Isegi kui me ei vaheta ainsatki bitti
juhatajaks ja üldkujundajaks Rooma foorumi arhitekti, Süüria kreeklast Damaskuse Apollodorust. Reljeefid keerduvad 200 m pikkuse lindina ümber samba, kujutades keisri sõjakäike daakide(rumeenlased) vastu. Reljeefe iseloomustab puhas ja klaar, loomulik kujutamislaad. Lisaks on teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist, st. et sündmusi on kujutatud nii, nagu nad olid olnud, ka. sündmuste ajaline jätkuvus. Trajanuse sammast on peetud filmikunsti kaugeks ettekuulutajaks, reljeefid esinevad voolava kaadrite reana, liikudes sujuvalt pildist pilti. Ka oli sammas algselt värvitud. Keiser Trajanust eristab teistest lihtsurelikest tema suurendatud mõõtmetega kuju, kokku on sambal 2500 iseseisvat figuuri koos oma sõjavarustusega, üksikuid sõjamehi on esitatud karakteerselt, st., et üksiku sõdalase näoilmes väljendub võitluse agoonia koos valutavate haavade ja vangistuse viletsusega.
mõjuvad kõige enam need muutused lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes. Lähima vaatluse all ongi inimorganism ja temaga toimuvad muutused aastate jooksul ning mõned laialtlevinud liigese- ja luuhaigused. LIIKUMISVÕIME EALISED MUUTUSED Igaühel on oma arvamus ja ettekujutus, mida vananemine tähendab. Suuremalt osalt on see põhjenenud meie elamustel ja tähelepanekutel meie vanavanemate generatsiooniga. See alateadvuslik pilt saab meie tuleviku ettekuulutajaks ja kompassiks, mis elusuunda meie mõtteviisi läbi võivad mõjutada. Kui me kujutleme, et hilisemad aastad toovad nördimust, sotsiaalselt isolatsiooni ja kehva tervist, siis on ootus, et elu vanaduses toob ebamugavust, paratamatut allakäiku ja kadu kõigest, mis oli ilus ja rõõmus. Teisest küljest, kui see pilt on positiivne, siis näeme oma elu hilisemas eas aktiivse ja tähendusrikkana- tulevik tõotab meile võimalusi vaimselt kasvatada ja elutarkust jagada.
Damaskuse Apollodorust. Reljeefid keerduvad 200 m pikkuse lindina ümber samba, kujutades keisri sõjakäike daakide(rumeenlased) vastu. Reljeefe iseloomustab puhas ja klaar, loomulik kujutamislaad. Lisaks on teos suurepärane näide roomlastele omasest jutustavast kujutluslaadist, st. et sündmusi on kujutatud nii, nagu nad olid olnud, ka. sündmuste ajaline jätkuvus. Trajanuse sammast on peetud filmikunsti kaugeks ettekuulutajaks, reljeefid esinevad voolava kaadrite reana, liikudes sujuvalt pildist pilti. Ka oli sammas algselt värvitud. Keiser Trajanust eristab teistest lihtsurelikest tema suurendatud mõõtmetega kuju, kokku on sambal 2500 iseseisvat figuuri koos oma sõjavarustusega, üksikuid sõjamehi on esitatud karakteerselt, st., et üksiku sõdalase näoilmes väljendub võitluse agoonia koos valutavate haavade ja vangistuse viletsusega.
Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja lühiproosa kogu ,,Meretagune asi" (1976) uus värvikas rannakirjandus. Juhan Peegel (rannaaineline proosa ,,Kolm tahedat lugemist" (1973) Saaremaa miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel teeb sama. Stiilimäng. Eriti oluline panus ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) üks olulisemaid sõjaromaane, isiklik tagapõhjaga). Heino Kiik proosa fenomeni ettekuulutajaks 1960ndate lõpul, mil tehti skandaalne romaanivõistlus. Lähiajaloo kujutlus, mida paljud lugejad mäletavad. Kolhoosikorra algus ilustamata moel. Puudutab samasid teemasid nagu Traat aurukatlaga. Armastab mängida tabuteemadega. Käsikirjad jäid tsensuuri väravate taha kinni (,,Ma armastasin jaapanlannat" ja ,,Maria Siberimaal", mis ilmus 1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385.
aga piiramatuks. Maad kuulutati mõisnike omandiks ning selle kasutamise eest pidi talupoeg mõisa põllul tööd tegema. Pärisorjus asendus teoorjusega. Ometi tasandas reform oma puudustele vaatamata teed eesti rahvuskultuuri kujunemisele. Tähtis on seegi, et eesti talupoeg muutus juriidiliseks isikuks – talle anti perekonnanimi. Üldiselt võib pärisorjuse kaotamist pidada sakslaste majanduslik-kultuurilise ülemvõimu taandumise esimeseks, ehkki kaugeks ettekuulutajaks meie maal. Kaudselt aitas valgustusideede mõjulepääsule teed rajada ka vennastekoguduste (hernhuutlik) liikumine, mis oli Eestisse jõudnud 1730. aastail. Vennastekoguduste toel levis kirjaoskus, mis võimaldas esile tõusta ka eestlastel, põhiliselt eesti kösterkoolmeistritel (Mango Hans Urvastes, Michael Ignatius Tartus, Kulli Jüri Põhja-Eestis jt). Nad tegelesid elulugude, päevikute, kõnede, aruannete ja muude tekstide koostamise, levitamise ja trükkiandmisega
annaabi.ee 
