vaheldusrikkus, luuletused vabama rütmiga ja pikemate värsiridadega, raske sõnastus. Kahekümnendad- eesti kirjanikkude liit(1922, koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest ja vooludest sõltumata. Kõik sätestati põhikirjas nt tegevus, õigused, ülesanded.. sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, seisis kirjarahva loometingimuste eest. I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt
Praegune peatoimetaja Mihkel Mutt Looming 1960. aastatel Anneli Oidsalu 7 Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Kirjanduse ja teiste kultuurialade riikliku rahastamise fond, mis jagas autoreile mitmesuguseid stipendiume, toetusi ja auhindu. Anneli Oidsalu 8 Tartu Ülikool Ülikooli juures tegutses Akadeemiline Kirjandusühing Gustav Suitsu juhtimisel, peeti ettekandekoosolekuid, anti välja toimetiste sarja. Ülikooli osa noorte kirjanike koondamisel ja koolitamisel oli tähelepanuväärne. Gustav Suits Anneli Oidsalu professorina Tartu ülikoolis 9 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus esimest korda 1927, võitis August Jakobsoni (19041964) naturalistlik romaan "Vaeste- Patuste alev".
§ 25. Emakeele Seltsi tegevust ning asjaajamist korraldab seltsi teadussekretär. Teadussekretär võtab juhatuse koosolekuist osa sõnaõigusega. § 26. Emakeele Seltsi sisulise ja rahalise tegevuse revideerimiseks valib üldkoosolek liikmete hulgast üheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel. Tarapita manifesti koostas ja allkirjastas kirjanik Johannes Semper, alla kirjutasid ka Artur Adson,
mõnikord juhuski. 1920. aastate algul otsustas küsimuse sageli Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professori Lauri Kettuneni autoriteetne arvamus, kuid hiljem oli peamiseks eesti kirjakeele normide kujundajaks siiski Elmar Muuk, kes oma põhimõtetelt oli keeleuuenduse ja keelekorralduse vahepeal, kuid arvestas palju ka tegelikku keelekasutust. • Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge.
ühendusi. Nende keskuseks asutati tihti Eesti Maja, 1958. aastal luterliku pagulaskiriku, Eesti Evangeeliumi mille ruumides tegutsesid mitmesugused eesti seltsid. Luteri Usu Kiriku, kuhu alguses kuulus 62 maailma eri "Kohalik eesti selts korraldab ettekandekoosolekuid, paigus asuvat kogudust. Peapiiskop ja konsistoorium vaidlusõhtuid, seltskondlikke koosviibimisi (näit. tegutsesid alguses Stockholmis, 1991. aastast emadepäeva pühitsemisi, mardiõhtuid, vabariigi
Kirjanikkude Liit, kus olid kirjanikutööga seotud inimesed. Sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, korraldas avalikku kirjanduselu. Esimeheks Tuglas. 1923 hakkas EKS välja andma ajakirja Looming, mis on siiani kõige vanem sama nimega ilmuv ajakiri. 1925 Riiklik Kultuurikapital- kultuurialade riiklik rahastamine. 1920 taaselustati 1907.a loodud Eesti Kirjanduse Selts (teist korda 1993) ning andis välja ajakirja Eesti Kirjandus. Korraldas ettekandekoosolekuid, kus arutati eelmise aasta kirjanduse üle. Umbes sama TÜ juures tegutsev Akadeemiline Kirjanduse Ühing (Suits). Ülikool üldse tähelepanuväärne osalus. Hakati korraldama kirjandusvõistlusi. 1927 Looduse romaanivõistlus, kus I August Jakobson "Vaeste Patuste alev" ning II Alver "Tuulearmuke". 1938 tuli "Tuli ja rand" kirjandusse Karl Ristikivi. 1930ndate alguses rühmitus Orbiit (elulähedus). Samal ajal tõi majanduskriis uued võimud. 1934-40 nimetatakse ka vaikivaks olekuks
• Raamatute kirjastamine, aastaraamatud • Looduseuurijate päev • Projektid (seire, inventuurid jne) • Looduskaitse ümarlaud jne • Sektsioonid Eesti Loodusuurijate Selts • Eesti Looduseuurijate Seltsi põhitegevus on luua ja arendada teadusalaseid sidemeid, toetada loodusteaduslikke uurimistöid ning korraldada mitmesuguseid üritusi (ekspeditsioone ja ekskursioone, konverentse, nõupidamisi, teaduslikke ja populaarteaduslikke ettekandekoosolekuid, näitusi jm). • Oma ülesannete täitmiseks on seltsi juurde loodud mitmeid erialasektsioone, komisjone, haruseltse, töörühmi jt allüksusi. Keskkonnainvesteeringute Keskus • Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid
annaabi.ee 
