ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski
fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, mis pärines mesopotaamiast. Kuppel ja võlv on kreeklastest mööda läinud, nende arhitektuuris seda ei esine. Kreeklased on täiesti egiptuse mantli pärijad. Oluline on ka, et etruskitel oli tegemist laibamatusega, kreeklased ja roomlased põletasid ära laibad. Roomlased tahtsid nii etruskitest erineda. Laibamatuselt näide terrakota sarkofaag. Selles on näha, et on egiptuse mõjutusi, inimesed naudivad elu, lamamisdiiavanil abielupaar. Näited siis veel Leopardide hauakambrist - värvikäsitlusarhailisele iseloomulik. Kapitooliumi emahunt, koos Romuse ja Remuse looga - kannab ühist arhailise käistlusega ja ka mesopotaamia vaatega. (vt. slaide)
Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri Etruskid läksid ajalukku kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle Etruski tempel erines Kreeka templist, põhiplaanilt lähenes ruudule (kreeka oma oli piklik), pronaus ehk eeskoda oli sügavam ja sambad paiknesid laiemalt, katus oli järsem ja puudus harmoonia ehk tasakaal. Etruski elamust on eeskuju võtnud paljud euroopa rahvad Keskne ruum ehk aatrium
· Immiteeriti värvilist marmorit · Seintele maaliti arhitektuuri detaile(fantastilised) · Tehti maastikuvaateid, · Sõja teemalisi maale polnud · Iseloomulikud olid maalitud avad, millest avanes vaade illusteeritud kaugusesse · Seintel piiravad ornamendid · Taust punane · Põrandad kaetud mosaiikidega · Esivanemate kultus · Maalivad loomi , linde Rooma arhitektuur · Elamute põhiplaan sama mis etruskitel( aatrium keskel ja teised toad sümmeetriliselt ümber selle) · Leiutasid betooni kui sideaine · Ümar-, silinder- ja ristkolvid · Termid pesemis ja sulplus kohad, peahoones oli külm,soe, kuum saun, kolmest küljest ümbritses hoonet lille aed, neljandal küljes asus staadion · Neljandas hoones olid ujumisbasseinid purskaevudega · Kahes korpuses olid ka raamatukogud ja muusikatoad · Mahutas 1600 inimest
kummaltki poolelt rikkalikulr reljeefidega kaunistatud; atikal oli tavaliselt kujutatud austatav isik koos hoburakendiga, austamise põhjus oli raidkirjas ära märgitud tropaion trofeerelvadega ehitud post, millega tähistati võitu või otsustava lahingu paika tsistern veemahuti tugurium puitbarakk linnas tumulus mullast kuhjatud künkaga tähistatud matmispaik, mida võis raamistada kiviümbris; peamiselt etruskitel valetudinarium haigla (hospidal) Rooma castrumis vallum Rooma sõjalaagri palissaad, tavaliselt pinnasest kuhjatud vall, mõnikord tugevdatud ka kivimüüri või puittaraga, selle ees fossa (vallikraav) valva regia peauks (nn. koduuks) scaenae frons' is, mida kasutas peanäitleja velarium purjeriidest katus vantidel Rooma teatris venationes loomade ajujaht, amfiteatris pakutav lõbustus versurae lavaehitise külgtiivad Rooma teatris vestibulum sissepääsuruum Rooma elamus
hooleks. Roomlased ehitasi pigem avalikke/ühiskondlikke hooneid ning ajaveetmis ja meelelahutuskohti, jumalad ja usk ei olnud hoonete ehitamise juures tähtis. Austati hoopis valitsejaid ning teisi tähtsaid inimesi, kelle auks püstitati mausoleume ja võidu- ehk triumfikaari. ARHITEKTUUR Katsid ehitisi marmori või mõne muu kallihinnalise materjaliga. Ehitati Rooma betoonist. Uuendused: Roomlased võtsid kasutusele lubimördi, mis võimaldas ehitada suuri kaari, võlve ja kupleid. Võtsid etruskitel üle kaare ja võlvi ehitamise. Roomlased võtsid üle ka kreeklaste sambad, kuid kuna neid polnud enam vaja et ehitist üleval kanda, siis said neist vaid kaunistused. Palju kasutati poolsambaid e. Pilastreid, mis olid nagu pikuti lõhestatud sambad, küljega vastu ehitise seina. Roomas rajati palju ilmalikke ehitisi: *Näiteks ühiskondlikud hooned basiilikad ja termid. Basiilikad olid piklikud enamasti mitmelöövilised äri- ja kohtuhooned, mis paiknesid foorumite ääres. Termis olid nn
kes sellega endale prestiizi said. Näitlejad olid osaliselt professionaalid, nende hulgas oli palju vabaks lastud orje ning näitlejateks olid mehed. Vabariigi ajajärgul maske ei kasutata ja oluline roll oli ka miimikal. Olulised olid pantomiimid, koor kommenteeris värssides. Teatri kõrval muutuvad olulisteks mitmesugused gladiaatorite võitlused, see on seal uus nähtus.vanimad teated gladiaatoritest on 3saj eKr. Ajaloolased arvavad et selle tava võtsid roomlased üleetruskitelt. Etruskitel oli komme et matuste ajal ohverdati inimesi. Roomlased hakkasid matuste puhul korraldama veriseid võitlusi. Algul mänge korraldati privaatsel perekonnasiseselt seoses matustega. Hiljem olid need nii populaarseks muutunud, et neid hakati korraldama avalikult, enam ei olnud nad matustega seotud vaid igapäevased. Selleks hakati rajama amfiteatreid. Amfiteatritel erinevalt tavalistest teatritest, mis olid sõõrilised ja
annaabi.ee 
