emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem.
kaasasündinud. Egotsentrism maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel. Naiivne realism võimetus eristada maailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi sündmusi nii nagu need omaksin füüsilist eksistentsi. Animism laps lisab elututele asjadele elusate asjade omadusi, ehk käsitleb elutuid asju elusatena. Artifitsialism arvamus, et keegi asjad valmis teinud: keegi on päikese, tuule, maailma teinud. Etoloogilise teooria peamised ideed: · Liigispetsiifline kaasasündinud käitumine. Käitumine on kaasasündinud, kui on neli järgnevad omadust: a. On stereotüüpne kõigil liigi esindajatel, ehk koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Nt refleksid; b. Ilmneb ilma olulise eelneva kogemuseta; c. Esineb kõigil liigi esindajatel;
- katse hanedega sünnijärgselt võimeline õppime emale tunnuslike omadusi o Verminmine - teatud sensitiivne periood, kus organism õpib kogemuse seotult stiimuliga ja see kinnistub. - N. Tinbergen - Eksperimentaalse etoloogia rajaja J. Bowlby - Piaget'i mõjutaja - Arendas edasi sensitiivsuse teooriat, kiindumus ema ja lapse vahel, kui periood saab läbi siis kiindumust ei teki Etoloogilise teooria neli peamist ideed ·Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine ·Evolutsiooniline vaatenurk ·Õppimise eelsoodumus ·Etoloogiline metodoloogia KONTEKSTUALISM Lev Võgotski (1896-1934) - Sündis venemaal, juba 15-aastaselt kutsi väikeseks professoriks, särav talent - Psühholoogia Mozart; ta oli väga andekas. - Näeb konteksti ja isiku suhtlemist kui üht protsessi. - Sotsiokultuuriline arenguteooria
Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks. Darwin arvas et intelligentsus jt ja ka füüsilised struktuurid on evolutsiooni tulemus, kui need ellujäämist suurendavad on olemas kui ei siis kaovad. Vastandub biheiviorismile. Aktiivne organism kes elab loomulikus konkreetses keskkonnas. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: 1. Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. Pärilik ja kohastuv. Käitumine on stereotüüpne kõigil liigi esindajatel. Koosneb alati ühesugustest käitumisjärgnevustest. Käitumine ilmneb eelneva kogemuseta, mis oleks võimaldanud selle ära õppimist. Kindel käitumine on suhteliselt muutumatu. Käitumine vaatamata kogemusele ja õppimisele on kõigil liigi esindajatel sama. NT
Staadiumi esimene aste: Sensomotoorne 0-2 eluaastat kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja. Etoloogilise teooria neli peamist ideed. · Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine · Evolutsiooniline vaatenurk · Õppimise eelsoodumus · Etoloogiline metodoloogia- Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik. Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu
Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi On oluline uurida loomulikku keskkonda Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu 17.-18.sajand Teadusharuna saame rääkida K.Z.Lorenz`st ja N.Tinbergenist. K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel Etoloogilise teooria peamised ideed: K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla) Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine, imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal meil on kaasasündinud käitumismustrid
annaabi.ee 
