Rahvastiku Demograafia Demograafiline kriis o Rahvastiku demograafiline seisund. o Iseloomustab: Sisemise taastepotensiaali puudumine Rahvastiku vananemine o Toob pikemas perspektiivis kaasa: Tööjõupuuduse Töötajate suure maksukoormuse o Väikeste etnoste puhul on ohus etnoste kultuuri jätkusuutlikkus. Rahvastiku vananemine Eestis o Eestiüks kiiremini vananev riik Euroopas. o Teravamad probleemid: Pensionisüsteemi korraldamine Tervishoiuja hoolekande korraldamine o O1.01.2002 aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 361 000 inimest. o Rahvastiku vanulist koosseisu iseloomustab vanemaealise osakaalu suurenemine. Rahvastiku muutumine kahel viisil: Loomulikult e. iibe teel Rännete e
Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid. Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur. Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik. Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid: 1. HÕIM- väike inimrühm, ühtne kultuur. 2. HÕIMULIIT- majanduslikel ja poliitilistel põhjustel ühinenud hõimud. Ebapüsivad, lagunevad paari aasta jooksul. 3. RAHVAS- kujunenud hõimuliitudest, kes räägivad sarnaseid keeli ja põhijoontes sarnase/ühise kultuuriga. Iseloomulik agraarühiskonnale. Siiski veel suht ebapüsiv, killustatud. 4. RAHVUS- kujuneb industrialiseerumisega, sest suureneb inimeste liikuvus, mis ühtlustab rahva eri osade kultuuri
sajandi II poole kontekstis) konsolideeritud riigirahvuse kontekstis, mida me tänapäeval mõistame rahvuse all. Lisaks elas tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti aladel palju erinevaid etnoseid, näiteks vadjalasi, ja seega ei oleks õige kasutada põlisrahvuste mainimise puhul eestlaste, kui tänapäeval väljakujunenud kultuurrahva definitsiooni. Teiseks on mõistlik arvestada sellega, kuidas kohalik põlisrahvas ennast ise määratles keskajal/uusajal (etnoste enesereflektiivsus). Esimestes säilinud eestikeelsetes tekstides on selleks maarahvas. On arvatud, et selline määratlus tulenes otseselt pärisorjuse kehtestumise protsessil tulnud vastandumisest sakslastele undeutsch. Sõna eestlased kasutas esimest korda J. V. Jannsen oma pöördumises Perno Postimehe 1857. aasta avanumbris: ,,Terre, armas Eesti rahwas" Selle teksti/ekskursiooni eesmärk on anda ülevaade maarahva eluolust, osatähtsusest ja tegevusaladest keskaegses Tallinnas
1952. aasta lõpul teatas J. Nehru, et valitsus on otsustanud luua Andhra osariigi. Vajadus laiema reformi järele viis INC-i juhtkonna vastavale otsusele järgmise aasta algul. 1953. aastal moodustaski valitsus komisjoni, kelle ülesandeks sai reformiprojekti väljatöötamine. Töö jõudis lõpule 1955. aastal. Reformi tulemusena loodi 14 rahvusosariiki ja 7 liiduterritooriumit, mis sisuliselt tähendas India kõige suuremate etnoste lõhestatuse osalist kaotamist mitme osariigi vahel. Andhra Pradeshi osariik pealinnaga Hyderabad loodi juba 1. oktoobril 1953. Siiski jäi Andhra lõplik ühendamine 1961. aastasse. Reform paraku ei lahendanud ka arvukate väiksemate rahvaste taotlust omavalitsuseks. Nad jäid suuremate etnoste haldusliku võimu alla. Maharashtra ja Gujarati probleem lahenes alles Bombay jagamisel 1. mail 1960. Punjab jaotati India parlamendi otsusega 10. septembril 1966 (de facto 1
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu
poleks “õigelt” teelt kõrvale keeranud. Reformitud, demokratiseeritud ja detsent- raliseeritud Liit oleks eksisteerinud edasi uuendatud kujul ja Gorbatšov jätkanuks presidendina. Kui Gorbatsov kõneleb tänapäeval Liidust, siis mõtleb ta selle all 17 Samas, 172–174. 18 Samas, 181–183. 19 Союз можно было сохранить, 514. 136 esmajoones niisugust liitu, mille loomiseni kunagi ei jõutud, seda, mis heiastus talle tema kujutluses kui erinevate etnoste, kultuuride, tsivilisatsioonide ja reli- gioonide kooselu ideaalne vorm, mille sarnast polnud veel nähtud, kui “tõeline liit”, “kus meie teiega pole veel elanud”. Gorbatšovi abid on oma endisele tööandjale üldiselt lojaalsed ka praegu ja kriti- seerivad teda oma mälestustes mõõdukalt. Georgi Šahnazarov, Anatoli Tšernjajev ja Andrei Gratšov rõhutavad oma raamatutes eelkõige seda, et Gorbatšov võit-
annavad eelised ühele domineerivale inimeste grupile teiste arvel. Ühiskond on struktureeritud nii, inimeste väärtused kujunevad vastavalt eelarvamuslikule sotsiaalsele korrale. Diskrimineerimine kaasneb püüdega säilitada teatud sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke eeliseid --- Segregatsioon, segmentatsioon, separatsioon *Segregatsioon - piirangud kontaktidele, sotsiaalsetele sidemetele, suhtlemisele. Etnoste territoriaalne ja institutsionaalne lahutamine. On vabatahtlik või vägivaldne. Etniline rühmitus toonitab mingi organisatsiooni, käitumisviisi või muuga enese erinevust teistest. Vägivaldne segregatsioon pealesunnitud kahel teel: de jure (seadusandlikult, õiguslikule alusele põhinedes) või de facto (tegelikes suhetes toimivana, olenamata õiguslikust alusest) *Segmentatsioon - ühe rahvuse piires esindatud kõik sotsiaalsed grupid. Eksisteerib nagu kaks eraldatud ühiskonda.
annaabi.ee 
