Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas. Rahvus Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Ka on võimalik aja jooksul kasvada teise kultuuri ehk siis kasvada uude rahvusesse. Rahvust eristatakse etnosest tavaliselt rahvusliku eneseteadvuse olemasolu kaudu — rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise, etnos ei pruugi seda teha. 6
Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Teiselt poolt kuulub aga kultuuri ka see, mis allutatakse ümbernimetamisele, selleks et nimetamist ennast vältida. Kultuuri kui teise olemise ehk Lotmani traditsioonis öeldult semioosise areng ongi toimunud selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. 2. Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest rahvuseni) Etnosed ja rahvused mis vahe Etnostel tähtsad sugukondlikud ühendused ja seosed, Teatavad mentaalsed ja vaimsed sidemed.. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad
Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus.
ASHOKA asub levitama budismi. Ise tegutseb Nepaalis, saadab misjonäre Sri Lankale, Kashmiri, tõenäoliselt ka Birmasse. Nepaalist levib VI-VII sajandil Tiibetisse. Kagu- Aasiasse levib Sri Lankale. Hiina annab budismi Koreale, see Jaapanile, Tiibet XVI sajandil Mongooliale. 5. märts Hinduism Rigveda hümnid Bhagavadgita (laul auväärsele) Tegemist on religiooniga, mis on etnosest ja kultuurist lahutamatu. Tõeline hindu on sündinud kastisüsteemi, see on võimalik ainult Indias. Harekrishna'd ainult mängivad religiooni. Hinduismis pole kunagi olnud riigireligiooni probleeme. Usuvabadus on üks India vabaduste alustalasid. III sajandil eKr sõnastas India keiser religioosse vabaduse: kedagi ei tohi religiooni pärast taga kiusata, tõenäoliselt maailma ajaloos esmakordselt selline sõnastus.
Paigutab veidi ebaloogiliselt) slaid: Tsivilisatsioonid, Huntington, 1999 – kaart Huntingtoni põhiidee: kokkupõrke küsimus, päevapoliitikast lähtudes on ta veendumusel, et Islam on kõige radikaalsem. Gumiljov (hääldus: ...`jof): tema mõiste „superetnos“, mis koosneb etnostest. Aluseks ennekõike vaimsus (religioon, aga mitte nii, nagu Huntingtonil), käitumise stereotüübid, mis tulenevad etnosest ja muutuvad ajas. Alge – kosmiline algtõuge, ei seleta eriti seda, kuidas kosmos mõjutab. Algtõuke jaoks on oluline, et oleks olemas passionaarsed inimesed, kes ei hooli oma elust, et realiseerida mingit ideed. Ajalugu ongi passionaaride minemise ja tulemise lugu G arvates. Slaid: Gumiljov, 1979, passionaarsuse teljed 4. loeng Maailma majanduslik ja poliitiline jaotus
ulatuses õhku ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile.
annaabi.ee 
