Lisaks sooritatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, mille abil saab uurida kehaehituse erinevusi ja vaadelda inimrasside vahekordi. Arheoloogia tegeleb väljakaevamistega ja tänu sellele on võimalus inimkonnal imetleda aastatuhandete taguseid esemeid. Kultuuriantropoloogia on antropoloogia kõige mitmekülgsem ja laiem haru, mille alla kuuluvad mitmed iseseisvad teadused. Selle alla kuuluvad etnograafia ja etnoloogia. Kultuuriantropoloogia on etnoloogiast laiem ja seega ei tohiks neid omavahel samastada. (Honko 1970: 8-9) Tänapäeva maailmas on peaaegu võimatu, et üks kultuur ei mõjuta teist. Siiski on üsna keeruline 4 mõista võõrast kultuuri ning austada võõraid kombeid ja institutsioone. Levinud on mõiste etnotsentrism ehk enda kultuuri paremaks pidamine ja teiste kultuuride hindamine oma mõõdupuu järgi
Ülejäänud hõbejodiid lahustus kinnitusprotsessi käigus keedusoolalahuses, millest tekkisid tumedad alad. 2. S.Freudi ja psühhoanalüüsi mõju sürrealismile kunstis, I Fotograafia koos oma katkendlike ja esilemanavate elementidega peegeldab Freudi jaoks inimese mälu töötamist. Lisaks imiteerib inimese silm, nii teadvusel kui teadvusetu, fotokaamera läätse. Dokumentaalfotograafia kunstist, arheoloogiast, aga ka meditsiinist, teadusest ja etnoloogiast on suuresti mõjutanud Freudi psühhoanalüüsi kujunemist. Freudi mõju visuaalkunstidele saamegi näha kunstiliikumises nimega sürrealism. Sürrealist kasutas erinevaid psühhoanalüütilisi tehnikaid oma loomeprotsessis, et lubada oma alateadvusel pinnale tulla väljendada oma ideid paremini.Sürrealism sündis teise maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid
värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun, oranz. Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid. esimesed regilaulutekstid 17. sajandist · etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja ühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) esemed ja mälestused ehk etnoloogiast folkloristikani: Asa Ljungström uuris esemeid, kangakudumise masinaid, märkas, et talle räägitakse lugusid nende esemetega seotud inimestest ja hakkas koguma mälestusi. Anu Kannike: koduteemad eluloouurimine: Ene Kõresaar: mäluuuringud, Terje Anepaio, Daniel Bertaux: sotsioloogilised küsimused eluloo kui allika kohta: pereliikmete intervjueerimisel selgus, et ühe pere liikme valikud on seotud pere soovituste, väärtuste ja võimalustega vms.
Volkskunde ja Völkerkunde on saksast tulnud teriminid. Volkskundeks nim sellist uurimist kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völkerkundeks nim kui uuriti teisi rahvaid, mitte sakslasi. Etnoloogia termin on saanud valitsevaks distsipliini nimiks, 1960. sai sellest kokkulepitud üldine termin. Etnograafia on suht sama asi, lihtsalt mõnedes riikides on see siiani distsipliini nimetus. Folklorisitka huvitub kultuurist ka. Inimeste loovus. Varem eristus etnoloogiast sellest, et folkloristika tegeleb suulise pärimusega, elu materiaalsed küljed jäävad etnograafidele. Etnograafid uurivad esemeid ja folkloristid uurivad rahvalaule ja muinasjutte. Tänapäeval pole enam olulist vahet. Antropoloogia on inimese tegelev teadus. Füüsiline antropoloogia – uuritakse inimese keha. Folkloristika on antropoloogilises kontekstis esteetiline antropoloogia. Kõik on suhteliselt üks ja sama, lihtsalt erinevates riikides võidakse seda nimetada erinevalt.
kolonialismi õigustamise teooria. Tsivilisatsioonid arenevad madalamalt astmelt kõrgemale. Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma
erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo- nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivseteks, eelajaloolisteks jne. [2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri kui tervikut; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus- tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod (etnograafiline välitöö, kõikide kultuuride võrdlev vaatlemine). Antropoloog uurib subkultuure. Subkultuur on teatava eristava teadmisega grupp ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu
annaabi.ee 
