ETNOFUTURISM: mõtteviis ja tulevikuvõimalus. Soome-ugri noorte loojate etnofuturismi konverents toimus 5.-9. mail 1994 Tartus. Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu
Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990.aastate jooksul rõhutati, et etnofuturism taotleb vanaaegse rahvusliku ning moodsa rahvusvahelise kultuuri ühendamist Postmodernism 1990.aastatel muutus postmodernistlik hoiak ja esteetika üldiseks Selle tulemusena levisid kirjanduses karnevalimeeleolu, lõbus mäng ja paroodia Üldisemaks said ka eksperimendid ja enneolematud vormide katsetused Ühendavaks tunnuseks murranguajale oli,
etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast, alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi. Luuletaja Karl Martin Sinijärv (1971), etnofuturismi üks eestvedajaid ja nimetuse autor, kasutas oma varases loomingus läbivalt võtet, kus ta sidus traditsioonilisi vorme mängulise, ajuti lausa kerglaselt mõjuva sisuga. 1988. aastal asutasid etnofuturistid rühmituse Hirohall, sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus. Muide, pungil ja etnofuturismil on tugev ühisosa ja see sidus neid ka 1980. aastatel valitsenud meeleoludega. Selleks oli suurenenud teadlikkus eesti keelest ja
slängi, roppusi. Oma loomingumeetodi defineerimiseks mõtlesid "Hirohalli" liikmed välja termini - etnofuturism. Sõna autoriks on Karl Martin Sinijärv. Kõige üldisemalt võiks seda paljulubavat ja intrigeerivat terminit määratleda nii: etnofuturism ühendab arhailise, ürgse, meie rahvusele ainuomase etnilise sisu ja moodsa, mõnikord lausa futuristliku vorm. Või siis vastupidi - arhailise vormi (näiteks regivärsi) ja uue, kaasaegse sisu. Loomulikult oli etnofuturismi tekke üks põhjuseks ka sel ajal Eestis tõusnud kõrgendatud huvi oma rahva ajaloo, folkloori (ennekõike rahvalaulu ja rahvausundi) ja muu rahvuse eripära rõhutavate külgede vastu. Nüüd nt Andurs Kivirähk. 3. Kümnendivahetuse kirjanduslikud manifestid. Manifest tekstitüüp, kus deklareeritakse mingeid ideaale, tulevikuvaateid, uut tüüpi mõtlemist. Annavad pildi uuest koodist. Räägitakse, kuidas peaks olema, et meil on suur idee, te peate seda järgima.
tundelüürika. 4 Üldiselt jättis luulekogu "Vari ja viisnurk" mulle positiivse mulje, kuigi algul suhtusin sellesse eelarvamustega. Karl-Martin Sinijärvel on ilmunud kaheksa isiklikku luulekogumikku ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Ta moodustas koos Kauksi Ülle, Valeria Räniku, Sven Kivisildniku ja Jüri Ehlvestiga kirjandusrühmituse Hirohall ning lõi ka kaasa Tartu etnofuturismi liikumise algatamises, mille nimigi on algselt tema mõte. Kirjandusuurija Piret Viires näeb Sinijärve pikas luuletajakarjääris üleminekut esimestest sürrealistlikest, futuristlikest ja rockitaustalistest luuletustest ning keeleeksperimentidest argisemate ja isiklikema luuletuste poole ehk „mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset mängu asendab tüdimus või nostalgia”. Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka
Villu Tamme Muusik (J.M.K.E. solist) Krijanik („Tuvi on tihane“ 1992) Etnofuturism Arhailine, ürgne, rahvuslik, moodne, futuristlik Arhailine vorm ja kaasaegne sisu Või Kaasaegne sisu ja arhailine vorm Kirjandusrühmitus Hirohall Kivisildnik (masinlik luule, rumaluse eitamine, fragmendid, kirjanduse „paha poiss“, skandalist ja provokaator) Karl- Martin Sinijärv (etnofuturismi mõiste autor, keelemängud, sügavad armastusluuletused) Luule 1990. aastatel Kalev Kesküla (1959-2010) Luuletaja ja veinikriitik Ühiskondlikud teemad Iroonia Ühiskonnaprobleemide käsitlemine n-ö kerge muige saatel „Läbi linnaöö“ (1986), „Elu sumedusest“ (2009), mis on mõtisklus möödunud aastatest, jäi 50-aastase Kesküla viimaseks teosseks (n-ö elu kokkuvõte) Hasso Krull
ühendada. Rahapoeesia mäng kuulub asja juurde, aga ei ole peamine. See on uus ja huvitav maailm ja hakatakse selles toimima. Hirohall avaldab kuulutusi lehes, et pakuvad luuletamisteenust, hinnakiri selline ja selline. Pühendus- ja leinaluuletused. Kostabi Selts hakakb muutuma kirjastuslikuks ettevõtteks. Ja hiljem muutubki kirjastuseks. Hirohall laguneb, sest kõik lähevad erisuunas. Kauksi Ülle eestvõttel kirjastusena toimib sajandivahetuseni. Kostabi seltsi raames hakatakse kuulutama etnofuturismi eesti kirjanduses. See on huvitav juhtum, sest kui 89 sõna käibele lastakse, leiutajaks Sinijärv, siis nad ise ei tea, mida nad sellega mõtlevad, sõnamoodustis, millele luuakse sisu. Sõna ajastukohane: etno pool rõhutatud ja seosed tulevikuga. Kuidas etno ja tulevik kokku saavad: mingismõttes lepitamatu vastuolu, see ei kõla arukalt: ei saa päris kokku kuuluda, aga kui sõnas kokku saanud ja autorid rühmituses kokku saanud, siis need tähendused tulevad
annaabi.ee 
