nukleofiilne asendus: hüdroksiidioon on ründav osake ja alkoksiidioon moodustub lahkuvast rühmast. Hüdroksiidiooni ja alkoksiidiooni läheduse tugevuse tõttu tuleks kirjutada tasakaaluvõrrand. Kuna aga karboksüülhape reageerib alkoholaadiga, tekitades alkoholi, kulgeb reaktsioon lõpuni. Niisugust reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. Estrist moodustuvad happe sool ning alkohol. Reageerimine hapetega Kuna vesi on väga nõrk nukleofiil ja reaktsioon estritega toimub väga aeglaselt, muudetakse katalüsaatori abil üks neist aktiivsemaks. Katalüsaatorina kasutatakse happeid. Happe lisamisel tõuseb lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ning osa estri molekule seob endaga prootoni. Kui prooton liitub estriga, tekitab ta tugevalt elektorfiilse osakese. Vesi liitub nüüd selle tugeva elektrofiiliga. Alkoksiidioon on väga tugev nukleofiil, aga kui ta haarab kaasa prootoni, lahkub ta alkoholina, mis on nõrk nukleofiil
juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta,lõhnata ja veest kergemad *Loodusliku rasva maitse,lõhn,värv on tingitud temas sisaldavatest lisanditest(vitamiinid,happed). *Rasvad ei lahustu vees(on hüdrofoobsed),kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites(atsetoon). Rasvade funktsoonid organismides Energeetiline funktsioon
Kaaliumi reaktsioon veega ·aktiivsete metallidega (Na, K, Ca, Ba jne.); ·halogeenidega (F, Cl); ·sooladega, moodustades hüdraate või hüdrolüüsides neid; ·aktiivsete metallorgaaniliste ühenditega (dietüültsink, Grinjari reaktiivid, metüülnaatrium jne.) Vesi reageerib toatemperatuuril: Vesi reageerib kuumutamisel: · raua ja magneesiumiga; · söe ja metaaniga; · mõnede alküülhalogeniididega. Vesi reageerib katalüsaatori juuresolekul · amiididega, karboksüülhapete estritega; · atsetüleeni ja teiste alkiinidega; · alkeenidega; · nitriilidega. Vee kasutamine · põllumajanduses; · joomiseks ja toidu valmistamiseks; · hügieentoiminguteks; · soojuskandjana erinevates seadmetes; · tuumaelektrijaamades soojuskandja ja neutronite aeglustajana; · tule kustutamisel; · koos abrasiivsete materjalidega kivimite lõikamiseks; · kõikides tööstusharudes; · rekreatsioonilistel eesmärkidel. Video · http://et.wikipedia
2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust? c) kuidas leida polümeeri lõigust monomeer? e) peab teadma kuidas tekib liitumispolümeer ja kuidas kondensatsioonipolümeer; VAATA TESTE ja TUNNIS TEHTUD HARJUTUSI VIHIKUST. MONOMEER – polümeeri lähtaine molekul. POLÜMEER – väga suur molekul, mis on tekkinud järjestikku liitunud monomeeri molekulidest. ELEMENTAARLÜLI – üks korduv osa polümeeris.
teada, siis on väga hea (kus üheltpoolt karbanioon ja teisteltpoolt karbonüülrühma süsinik kui elektrofiil annavad sideme moodustub süsinik süsinik sideme) Tekivad aldoolid (aldehüüdi ja alkoholrühma sisaldavad ühendid) ja võib tekkida ka krotoonne produkt - peame teadma mis see on Ei tule : reaktsioone mis toimuvad alfa vesinike juures või alfa süsinike juures neid alküülimisi ja mida iganes. Ei tule ka kondensatsioone estritega. 4. Karboksüülühendite reaktsioonid teine suurem teema. anhüdriidid halogenanhüdriidid estrid karboksüülhapped amiid Ja kõik need üleminekureaktsioonid, mida me vaatlesime. Siin on üks asi veel seotud selle teemaga karboksüülühendite reaktsioonid, estrid, happed, amiidid, halogenanhüdriidid kõik nad on seal esindatud, olenevalt siis rühmast või variandist mis tuleb. Sellesse küsimusse on seotud niisugune teoreetiline mõiste nagu
happe, siis kulgeb reaktsioon lõpuni Happeline hüdrolüüs Vesi on väga nõrk nukleofiil ja neutraalses vesilahuses kulgeb reaktsioon veega üliaeglaselt. Vesi reageerib estriga väga aeglaselt seepärast, et mõlemad ained on vähese reageerimisvõimega vesi on nõrk nukleofiil ja ester nõrk elektrofiil. Kui muuta katalüsaatori abil vähemalt üks neist, näiteks ester, aktiivsemaks, kulgeb reaktsioon palju kiiremini. Amiidi hüdrolüüsi reaktsioonid Sarnaselt estritega kulgevad ka amiidi hüdrolüüsireaktsioonid. Amiidi leeliseline hüdrolüüs: Amiidi happeline hüdrolüüs: Amiidi happeline hüdrolüüs pole pöörduv reaktsioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. Estrite esindajad Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena, värvida ja lakkide valmistamisel, samuti ka tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest.
Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13. Tselluloosi keemilised omadused. • Ei lahustu vees, kuid on hügroskoopne. • Lahustub orgaanilistes ainetes. • Reageerib kontsentreeritud hapetega andes anhüdriidi. • Reageerib süsivesinikega, alkoholidega, ketoonidega, estritega, amiididega, • halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi? Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks. Toimub hüdrofiilne - polaarne vee molekul seotakse tselluloosi pinnaga
o Estrite ja amiidide keemilisi omadusi Karbonüülrühma süsinikul on elektrofiilsustsenter (+), mida võivad rünnata nukleofiiilid. Estri leelise vesilahuse (hüdrolüüsi) toimel moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda nimetatakse ka estri seebistamiseks. Estri happeline (hapekatalüütiline) hüdrolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Estri moodustumine ja estri hüdrolüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Sarnaselt estritega kulgevad ka amiidi hüdrolüüsireaktsioonid. Amiidi happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaktsioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. o Estrite esindajaid Etüülatsetaati (etüületanat) ja butüülatsetaati (butüületanaat) kasutatakse polümeersete ainete lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid
vastav sool ja alkohol) CH3COOC5H11 + NaOH = CH3COONa + C5H11OH Kui ester on tekkinud happest ja alkoholist, kus süsinike arv on väike, siis on ta meeldiva lõhnaga ja kasutatakse puuvilja essentsides. Kui ester on tekkinud alkoholist ja happest kus süsinike arv on suur siis ta ei lõhna ja nimetatakse sageli vahaks. Amiidid Aine nimetuse lõpus amiid. N:C4H9CONH2 pentaanamiid. Amiididel on estritega sarnased keemilised omadused. Rasvad On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes omastab ebameeldiva maitse või lõhna selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb