• K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist, toiduainetes. Taimsed *70 g porgandist, toiduained sisaldavad *100 g munakollastest, retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen. *120 g võist, *150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast Biofunktsioonid • Funktsioonid tagab nägemisorganite
Pentanoole kasutatakse laialdaselt lahustitena lakitööstuses. Pentanoolide estreid kasutatakse lahustitena ja maitseainetena toiduainete tööstuses. 5 Tsetüülalkoholi kasutatakse mõnede sünteetiliste pesemisvahendite tootmisel ja farmaatsias salvide valmistamisel. Tserüülalkoholi ja müritsüülalkoholi esineb estrina meevahas. Allüülalkoholi kasutatakse mitmete sünteeside puhul. Paljusid teisi alkohole kasutatakse nii parfümeeriatööstuses kui ka mingite ainete sünteesimistel. Metanooli kasutatakse vastava aldehüüdi tootmiseks, mitmesugusteks sünteesideks ja etanooli denatureerimiseks. Eetriteks nimetatakse ühendeid, milles kaks radikaali on ühendatud hapniku aatomiga. Lihteetrites on mõlemad radikaalid ühesugused, segaeetrites erisugused.
P Bioflavonoidid Värsksed puu- ja juurviljad Rasv-lahustuvad vitamiinid Retinool (vitamiin A) Retinool (I) Retinool 11-cis-retinaal (II) A-vitamiini saadakse kahest keemiliste ainete rühmast: retinoididest ja karotinoididest. Retinoidid annavad eeltoodetud A-vitamiini (sedalaadi toitaine, mida keha saab kohe omastada). Teine A-vitamiini vorm on A-vitamiini eelaste, beetakaroteen. Keha muundab selle retinoolitaoliseks aineks. Retinool esineb toiduainetes rasvhapete estrina. Leidub ainult loomsetes toiduainetes. Eelühend (provitamiin) -karoteen, taimsetes toiduainetes. Toidus soovitatav retinooli ja -karoteeni vahekord oleks 3:1. Vajadus, leidumine Niisutav toitaine, hoiab naha ja limaskestad sileda ja elastsena. Nägemisvitamiin Aitab kaasa tervete luude ja hammaste arenemisele, hoiab suguorganid töökorras. Ergutab immuunsüsteemi tootma rakke, mis on vajalikud nakkuste tõrjumiseks.
- Sobiv oli metüülrühm. Aktiivsus suurenes. - Asuti otsima karboksülaat ioonist sobivamat rühma Zn2+ sidumiseks. - SH-rühm tõstis täiendavalt aktiivsust. Kaptopriil – esimene mittepeptiidne ACE inhibiitor ravimiturul. - Fenüülrühma lisamise tulemuseks on suurema aktiivsusega ACE inhibiitor - enalaprilaat. 1000x vähem vaja sisse süüa, 1000x efektiivsem, vähem kõrvalmõjusid. Vaba happea ei töötanud, estrina töötas. - - - - L8: Farmakokineetilised aspektid ravimidisainis - Mis on farmakokineetika? - Uurib ainete saatust organismis: imendumist, jaotumist kudede ja koevedelike vahel, keemilist muundumist (biotransformatsioon) ning aine ja selle metaboliitide eraldumist organismist. - Milliseid farmakokineetilisi aspekte tuleb arvestada ravimidisainis?
o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! Orgaanilised ühendid 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon
o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus – puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused Orgaanilised ühendid Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon
o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! Orgaanilised ühendid 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon
suguhormoonid, membraanide ehitusüksused- loovad seal jäigad tasapinnalised alad.) Ateroskleroos tekib kui lipiidide transport ja ainevahetus organismis häirub s.o multifaktoriaalne haigus. On geneetiline eelsoodumus puuduvad vastavad lipoproteiinide retseptorid rakkudel . Ka keskkonnategurid soodustavad (tarbitud toit). Viga: kolesterool ei ladestu seintele vaid seintesse! 4.3. Omadused · Igasugune lipiid on põhimõtteliselt vaadeldav alkoholi ja rasvhappe (RH) segaühendina st estrina; · Lipiidid ei lahustu vees, on hüdrofoobsed; · Nende eritihedus on vee omast väiksem, jäävad pinnale ujuma. 4.4. Ülesanded Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon
C O kates ja pohlades. O v e s in ik s id e S a lits ü la a t Salitsülaat (s a lits ü ü lh a p e ) Salitsüülhape (o-hüdroksübensoehape; joon. 40) on vees vähelahustuv valge kristalne aine. Looduses esineb metüül- estrina, nt pajukoores. Salitsülaat on tugevam hape kui bensoe- Jo on . 4 1 hape, tingituna molekulisisese vesiniksideme tekkest. Viimane OH soodustab karboksülaat-aniooni stabilisatsiooni ja viib happe- lisuse tõusule (joon. 40). COO-