Hiljem on eesti keeles ilmunud "Kurja lilled" (1967); "Väikesed poeemid proosas" (1999; tõlkija Marie Under), "Väikesed kurja lilled" (2000) ja "Kurja õied" (2000; Les Fleurs du Mal) EDGAR ALLAN POE (18091849) ameerika kirjanik; Euroopa uusromantismi eelkäija, kelle loomingus on samad põhimõtted ja keda 19. saj lõpu Euroopa uusromantikud oma eeskujuks pidasid. Nüüdisaegse novelli, detektiiv- ja ulmekirjanduse üks olulisemaid rajajaid. "Kunst kunsti pärast" esteetikateooria loojaid, kes rõhutas loomeprotsessi ratsionaalsust ja teadvustatust, vabastas kirjanduse moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest. 3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses.
hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3tüüpi esteetikat:emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme
hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle. Põhineb suurel määral mitmesugustel filosoofilistel arvamustel, mis on harva formuleeritud., *Akadeemiliselt teoretiseeriv esteetika – lähtepunktiks on sageli selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme
Seda, mis pakub meelelist naudingut. Teemad, mida esteetika uurib: kas esteetiline omadus on objektiivne või subjektiivne. Arvamusliidrid kunstis. Inimeste arusaami mõjutatakse. Kui inimene on piisavalt ise tutvunud, siis oskab ta ise hinnanguid anda. Ei tohiks lasta end nagu lambad teistel mõjutada ja suunata. · Esteetika on kunstide või üleüldse kauniks, ülevaks või liigutavaks peetavate objektide tajumisel tekkivate tunnete, mõistete ja otsuste uurimine · Esteetikateooria: Mis on kunstiteos? Kas kunst saab olla tõe kandja? Kas kunst toimib kunstniku tundeid väljendades, äratades, puhastades või sümboliseerides? Miks saame esteetilist naudingut kummalistest asjadest nagu hirmuäratavad loodusjõud? Miks eri kategooriatesse kuuluvad asjad võivad olla võrdselt kaunid? · Esteetiline kasvatus katse ilu ja kunstimeelt treenida. · Milline on kujutluse roll kunsti tegemisel ja vastu võtmisel? Kas kunstikriitiku
Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda ''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise
Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda ''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise
Niimoodi tekkis ja levis 19. sajandi kunstis uus suund - realismi esteetika. ''Kujutav kunst'' muutus väga tavapäraseks nähtuseks. Kuid 20. sajandil tekkisid ka ''vabad kunstid''. Need on pigem uued väljendused kunstile, kui uued kunstivormid. Tol ajal oli olemas ka selline maalikunst ja skulptuur, mille kohta võis öelda ''mittekujutav''. Nähtavat maailma jäljendab sageli just maalikunst ja skulptuur. Seda nimetataksegi realismiks. Realismi on mõne esteetikateooria järgi peetud kunsti väärtuseks. Naturalismi mõiste sarnaneb väga realismi mõistega. Kuid need kaks on siiski erinevad. Realism jäljendab seda, mis on oluline või tüüpiline, kuid naturalism jäljendab valimatult ja üsna püüdlikult. Jäljendamisega kaasneb stilisatsioon ja idealiseerimine. Idealiseerimise korral viiakse loodusvormid vastavusse inimese poolt loodud ideaalile. Selleks ''muudetakse'' loodusvorme. Kuid stiliseerimise
annaabi.ee 
