Essee Tehisintellekt - oht või võimalus (0)

Tehisintellekt – oht või võimalus? Alates   ajast,   kui   loodi   esimesed   arvutid   ja   robotid   on   inimesed   fantaseerinud   täieliku tehisintellekti   loomisest.   Sama   palju   on   ka   spekuleeritud   erinevate   tsenaariumite   üle,   kus arvutid   saavutavad   iseseisvalt   või   inimese   abil   täieliku   teadvuse   ja   autonoomsuse,   ning otsustavad maailma vallutada. Kui tõenäoline on aga selline tsenaarium ja kas tehisintellekti arendus võib maailmale tuua rohkem kahju kui kasu? Tänapäeval   kasutatakse   tehisintellekti   väga   paljudes   valdkondades   alates   isesõitvatest autodest   ja  lõpetades  meditsiinitehnoloogiaga.   Tegelikult  tähendab  väljend  „tehisintellekt“ praeguses mõistes väga võimekat ja mitmetasandilist tarkvara seotuna tippklassi riistvaraga, mille   suurim   erinevus   klassikaliste   programmidega   võrreldes   on   võime   õppida.   Kõige igapäevasem koht, kus inimene puutub kokku tehisintellektiga on otsingusoovitused internetis –   miljonite   otsingute,   sündmuste,   trendide   ja   muu   andmemassi   põhjal   üritab   arvuti   juba esimeste tähtede sisestamisel ennustada, mida kasutaja otsida plaanib või juba kokku pandud ostukorvi põjal soovitada, mida veel osta. Praegune tehisintellekt pole aga täiuslik, see ei suuda   mõelda   n-ö   kastist   välja.   Kui   netis   ostlejal   on   ostukorvi   pandud   näiteks kanalisatsioonitorud, toruteip ja -tangid, siis tõenäoliselt ei soovita arvuti ka parketti osta, mis sellise ehituse puhul reaalsuses võib aga vajalik olla. Tehisintellektil ja masin-õppimisel on ka muid kasutusi. Üheks olulisemaks on tänapäeval telefonides   väga   levinud   näotuvastustarkvara.   Esmapilgul   kasulik   ja   mugav   mulje tehnoloogiast muutub aga täielikult, kui seda kasutada teises valdkonnas: turvasüsteemides. Just   tänu   kõrgelt   arenenud   näotuvastus-tehnoloogiale   ja   muudele   tehisintellekti   baasil rakendustele on õnnestunud Hiinal luua täielikult kontrollitud ühiskond, kus erinevalt näiteks Nõukogude liidust pole aga vajadust tsensorite (ametnike), nii-öelda koputajate ega ka suure koguse korrakaitsjate järele – kogu selle töö teeb ära tehisintellekt. Tehisintellekt kui võimas arvuti   suudab   analüüsida   pea   kogu   riiki   katva   kaamera-võrgustiku   salvestisi,   teha näotuvastust, võrrelda isiklikke andmeid ajaloo, olukorra ja paljude teiste muutujatega ja selle kõige  põhjal  anda   inimestele   soovitusi  tegutsemiseks.  Selline   kontroll   ja  automatiseeritud analüüsimine  muudavad näiteks meeleavalduste mahasurumise ja inimeste  hoidmise omas info-mullis imelihtsaks, sest arvutid on võimelised mässudel osalejad koheselt tuvastama ja ka blokeerima kogu ebasobiva teabe internetis.


Arvan, et tehisintellektist võib tänapäeva maailmas olla väga palju kasu ning see võib teha inimeste   elu   palju   mugavamaks.   Olukord,   kus   arvutid   tahaksid   vallutada   maailma   on tõenäoliselt ikkagi teema ilukirjandusele, kuid nii, nagu iga võimeka tehnoloogiaga, on ka tehisintellektiga oluline, et seda ei kasutataks inimeste vastu.