Ühel teosel oli tuhandeid erineva tugevusega tõmmatud jooni. Ka need pildid seostusid mulle vanglaga, seekord aga E. Colferi raamatuga ,, Airman. Taevas sündinud poiss". Jooned piltidel meenutasid mulle raamatus kirjeltatud vangla seintele tõmmatud jooni, mille abil vangistatu arvestas aega - iga joon kujutas üht möödunud päeva. Teosed rääkisid mulle täitumata unistustest, igatsusest ja soovist uuesti alustada. Autor ise on oma tööde kohta öelnud, et esmavaatlusel sarnaneb ofortide vorm trükitud tekstidele, et sisult on need mahukad märkide paljundused. Egle Vertelkaite teosed moodustavad 300-leheküljelise ,,tekstiraamatu", kus autor kasutab ainult üht lõputult korduvat ja pidevalt võimenduvat sümbolit. Teoste looja, nagu ka mina, seostas töid ajaga. Enam kui viiekümne autori graafilise disainis valminud tööd moodustasid terviku. Mind ei paelunud kõige värvilisemad või suuremad tööd. Väljapanekul jäid silma just mustvalged
Kui kui osata vaadata kõrvale lause ilustustest ja süveneda lause mõttese, või õigemini mida tahetakse ühe või teise lausega öelda, siis tihtipeale see ka leitakse. Ja nii saadakse jälle üks tükk selles suures inimpuzzles kohale asetada ja vaadata üldpilti, et kas hakkab selguma kellega või millega on tegu. Siiski leidub ka inimesi, kes oskavad oma mõtted panna väga lihtsatesse lausetesse, mis esmavaatlusel midagi ei ütle, kuid mis pikapeale avaldavad oma suure sisu. Hea näide siinjuures on Cervantese tsitaat: "Lühikesed laused tulenevad pikkadest kogemustest." Pealtnäha arusaadav ja loogiliselt võttes tõene lause, kuid kui sellesse lausesse sügavuti minna, leiab sealt ka palju varjatud mõtet. Oleme jõudnud faasi, kus meil on olemas tükkide kaupa informatsiooni. Mis nendega peale hakata ? Vastus
André-Marie Ampère Referaat 12 klass 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére'ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud. 2. Elulugu André-Marie Ampére sündis Hill Valley's Prantsusmaal 20. jaanuaril 1775. aastal. Ta isa Jean-Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis. Kuni André-Marie seitsmeseks saamiseni veetis pere enamuse aastast Lyonis, väljaarvatud suvekuud, mis veedeti Poleymieuxis. 1782. aastal sai suvilast
Kokkuvõttes kasvab kohalike elanike huvide esindatus maakonnas ning nende eest seisva institutsiooni otsustusõigus tugevneb. Ametnikel tekib võimalus spetsialiseeruda ning tööprotsessid hõlbustuvad. 7. Reformikava mitte-realiseerumise võimalikud põhjused Antud reformikava mitte-realiseerumise põhjuseid leida on keeruline, kuna eesmärgid tunduvad olulised ning jätkusuutlikkuse mõttes pädevad. Samas võib kitsaskohana näha asjaolu, et antud reformikava tundub esmavaatlusel liialt ambitsioonikas. Suurte asutuste, nagu maavalitsuse ja maakondlikud omavalitsusliidud, re-organiseerimine äärmiselt suures ulatuses andes liidule juurde suure hulga funktsioone ja võimekust, samal ajal piirates maavalitsuse fuktsiooni järelvalveorgani tähendusse. Vastuseis võib tekkida eelkõige maakondliku omavalitsusliidu poolt, mis on seni tegutsenud pigem kui vabatahtlik MTÜ. Maakondlikul omavalitsuste liidul võib tekkida küsimus, kas institutsiooni soovitakse hakata rohkem
reguleerivad abstraktsel hulgal juhtumeid. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid ja ta on suunatud individualiseeritud subjektile. Individuaalsus ei ole kvantitatiivne vaid kvalitatiivne näitaja. Nii on haldusakt, millega autasustatakse paljusid inimesi, haldusakt materiaalses mõttes, kuna siin on adressaadid individualiseeritud, vaatamata sellele, et neid on palju. Keerulisem on aga näiteks sellise haldusakti määratlemine, mis esmavaatlusel reguleerib küll üksikjuhtumit, kuid on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele. Näiteks haldusakt, mis antakse seoses konkreetse nakkushaiguse, ütleme düsenteeriapuhanguga, ja mis keelab teatud puuviljaga kui nakkuse allikaga kauplemise. See keeld puudutab nii kauplusi kui ka üksikisikuid. Ühest küljest on siin tegemist üksikjuhtumiga (düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega
Haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid ja ta on suunatud individualiseeritud subjektile. Seega on tal konkreetne individuaalne iseloom. Individuaalsus ei ole kvantitatiivne vaid kvalitatiivne näitaja. Nii on haldusakt, millega autasustatakse paljusid inimesi, haldusakt materiaalses mõttes, kuna siin on adressaadid individualiseeritud, vaatamata sellele, et neid on palju. Keerulisem on aga näiteks sellise haldusakti määratlemine, mis esmavaatlusel reguleerib küll üksikjuhtumit, kuid on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele. Näiteks haldusakt, mis antakse seoses konkreetse nakkushaiguse, ütleme düsenteeriapuhanguga, ja mis keelab teatud puuviljaga kui nakkuse allikaga kauplemise. See keeld puudutab nii kauplusi kui ka üksikisikuid. Ühest küljest on siin tegemist üksikjuhtumiga (düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs
Haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid ja ta on suunatud individualiseeritud subjektile. Seega on tal konkreetne individuaalne iseloom. Individuaalsus ei ole kvantitatiivne vaid kvalitatiivne näitaja. Nii on haldusakt, millega autasustatakse paljusid inimesi, haldusakt materiaalses mõttes, kuna siin on adressaadid individualiseeritud, vaatamata sellele, et neid on palju. Keerulisem on aga näiteks sellise haldusakti määratlemine, mis esmavaatlusel reguleerib küll üksikjuhtumit, kuid on adresseeritud abstraktsele hulgale adressaatidele. Näiteks haldusakt, mis antakse seoses konkreetse nakkushaiguse, ütleme düsenteeriapuhanguga, ja mis keelab teatud puuviljaga kui nakkuse allikaga kauplemise. See keeld puudutab nii kauplusi kui ka üksikisikuid. Ühest küljest on siin tegemist üksikjuhtumiga (düsenteeriapuhang), teisest küljest aga abstraktse hulga adressaatidega. Lähem analüüs