Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse need ained mida tagasi ei imeta. Inimese veebilanss- Sisse 1/3 söögiga ja 2/3 joogiga, tekib keha oksüdatsiooniprotsessides. Välja- ained lahustunud kujul uriini koostises, väljahingamisel, naha kaudu väljuvad vesi ja soolad. Osmoos lahusti difusioon
■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle
avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei saa filtreeruda, seal ei lähe läbi globbuliinid ja albumiinid, need lähevad tagasi vereringesse, täielikult läheb läbi vesi, mineraalained, glükoos, aminohapped (kõik lähevad esmasuriiniga) Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l lõplikult ainult 1,5 l. Et esmasuriin saaks tekkida, on vaja filtratsioonirhõku F ja selle suuruse määravad 3 erinevat rõhku. F= A-(B+C)= F=70- (30+15)=25 mmHG (normaalne filtratsioonirõhk, et esmasuriin saaks tekkida), kui madalam, siis neerupuudulikkus Filtratsiooni rõhu suureks on seega umbes 25mmHg, normaalne ongi 20-25
meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel... Hoiab endas seemnerakke. Eesnääre- prostata- asub kusepõie põhja all . Lisab seemnevedelikule nõret ja aktiveerib seemnerakke. Lahkliha- perineum - Asub jalgevahel, jaotub kusesuguvaheks ja vaagnavaheks. Mehel läbivad lahkliha kusiti membraan osa, naisel kusiti ja tupp Esmauriin- on valguvaba vereplasma sarnane vedelik, ööäevane eritushulk on 160L. Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML
osmootse rõhu kontroll, elimineerivad ravimeid ja mürke, elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte Nefroni ehitus ja funktsioon- nefron=neerutorku+neerukehake (eraldi lehel joonis ehitusest) Neerude põhiprotsessid-ultrafiltratsioon, reabsorbatsioon, sekretsioon,eksekretsioon Mis on ultrafiltratsioon ja sedatagavad rõhud-Põhineb arteriaalsel vererõhul. Suuremad valgud jäävad kapillaari päsmakesse ja hoiavad vett seal. Esmauriin satub neerukehakese kihnu valendikku Ultrafiltratsiooni autoregulatsioon-Ultrafiltraati tekib u 160l ööpäevas, neerude vereringe ja ultrafiltr. Püsib muutumatuna kui arteriaalne rõhk on 75-200mmHg. Kui vererõhk päsmakeses, siis peamiselt toomasoone valendik laieneb, kui vererõhk tõuseb, siis toomasoon aheneb. Reabsorptsioon-Esmauriinist imendub tagasi kõik vajalikud lahustunud ained ja 99% veest. , selles protsessis osalevad nefroni üksikud osad täiesti erinevalt.
Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad. Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes 1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda. Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest
uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad (v.a. valgud). Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmauriin. Puhkeolekus voolab neerudest läbi ~20% südame minutimahust. Ööpäevas läbib neerusid 1440 l verd, milles on vereplasmat ~790 l verd, millest läbi filtri läheb umbes1/5. Seega moodustub selle näite korral esmauriini ööpäevas ~160 l. vereplasma, mida üldse on 2,7-2,8 l, läbib neerupäsmakeste filtrit 24 h jooksul enam kui 50 korda (~iga poole tunni järel). Esmauriinist imenduvad verre tagasi (reabsorbtsioon e. tagasiimendumine) kõik organismile vajalikud ained ja kuni 99% veest
annaabi.ee 
