Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve. Sellest ajast pärineb Stonehenge kromlehh Inglismaal. Paleoliitikumi kunst Tekkis 2 miljonit aastat tagasi. Koopamaalid olid realistlikud. Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida
tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis
28. novembril 1918. aastal haarasid noored koolipoisid relvad, ja läksid vapralt vastu vaenlastele ja võitlesid oma isamaa eest. Mis saab olla vapram tegu? Seda ette kujutades, teeb sama välja, kui mõelda, et näiteks minu enda klassivennad, kes on enam vähem sama vanad, kui olid need vaprad mehehakatised, haaravad relvad ja astuvad sõtta. Sõda kestis 2 aastat ja sel tulemusena saime midagi, mille kirjeldamiseks ei ole vaja sõnu- iseseisev riik. Vabadussõja võit süstis meie esivanematesse enesekindlust, et koos suudame saavutada kõik, isegi saada oma riik. Pärast seda vallutas meid Saksa okupatsioon ja veel hiljem Vene okupatsioon. Aga oma tohutu usuga, et me suudame end vabastada ja olla iseseisvad, saavutati 1991. a 20. august võit, tänu millele oleme me hetkel need, kes me oleme. Ja nagu oma kõneski Öölaulupeol ütles president Toomas Hendrik Ilves:“Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgeks!“ Allikas, mis ühendab kõiki eestlasi, on kindlasti Laulupidu
negatiivne. Iseloomulikud tunnused Vaimolendid 1) Loodusvaimud Üritatakse käituda nii, et loodusvaimu ei ärritataks. Suhtutakse loodusvaimudesse kui elus isikutesse. Kehaproportsioonid erinevad inimese omadest. Sellest on tulnud päkapikud, härjapõlvlased, näkid. 2) Surnuvaimud Peetakse vanadusse suremist ebaloomulikuks. Surnuvaimud on kummitused. Valesti suremist ei mõisteta. Jahil suremine on hea. 3) Jumalad `jumetu', `jumitu' surnu. Usk oma esivanematesse, mitte jumalatesse. Jumal on kõrgemalseisev vaimolend. Jumal on maailmalooja, korralooja, inimese looja, temast lähtub surelikkus. Jumal on ärapöördunud maailmast. Jumala poole pöördutakse vaid erijuhtudel. Polüteism mitme jumala austamine Monoteism ühe jumala austamine Jumalad juhivad maailma. Et Jumalaga suhelda, on vahendajad pastorid. Jumalatele ohverdatakse näiteks esimene karjaloom või esimene viljasaak, et edaspidi kõik hästi läheks. Iseloomulikud riitused
vahetumine: järv solvub (nt keegi roojab või ei püüa keegi kalu) pilvena tõuseb taevasse ja vahetab asukohta. manism(H.Spencer) surnuteusk ehk surnute austamine; esivanemaid peetakse oma kogukonna kaitsjateks. Austatakse kaugeid esivanemaid, aga äsjasurnuid kardeti ja püüti maagia abil hoida neid tagasitulemast (nt nn ristipuud LõunaEestis), esivanemaks võib olla ka loom. totemism (W.Robertson Smith) usk loomakujul tegutsenud esivanematesse; esivanemaks võis olla loom, lind või nt pilv (pilverahvas); tootemlooma ei kütita, kuid korra aastas küll, et ohverdada ja nö austada oma esivanemat sotsiaalne interragatsiooni teooria (E.Durkheim) - nt loodusrahvastest; seotud totemismiga; teooria sõnastas austraalia aborigeenide põhjal; kui me sööme tootemlooma liha, kinnitame me seotust selle esivanemaga. algmonoteism (W.Schmidt) - tema teos ,,Jumala idee päritolu"; monoteismist kasvas välja
teaduslikuks mõtlemiseks (püha konseptsioon puudub). Religiooni evolutsiooni otsingud Alguspunkt usuvabalt? Niiluse rahvastel puudus usk, isegi ebausk. Varane staadium – maagia? Katse üleloomulike jõudu endale allutada, kasutades selleks loitse. Durkheim: varasem on fetišism ehk esemekultus. Müller, Taylor: varaseim on animism ehk usk elutute asjade olemusse. Levi-Strauss, Spencer: varasem on toteism ehk usk esivanematesse ja nende hingedesse. Institutsionaliseerimata religioon ei ole kindlate raamidega, üleminekuid ja eri vorme on väga palju. Religiooni funktsioonid Hirm ja ebakindlus tekitavad soovi otsida kaitset, apelleerida üleloomulikule. Praktiline, ratsionaalne vajadus (Malinowski) Universaalne ja kollektiivne alateadvus annab ümbritsevale tähendusi ja on terapeutiline (Jung). Religioon seletab ja annab vastuseid eksistentsiaalsetele küsimustele
Despootliku valitseja riik on sõjaline. Tekkib läbi vallutuse. Kui sõjaline riik on tekkinud ei kao sõjaline aspekt kuhugi, sest tööviljakus on sedavõrd madal, et kõige efektiivsem on füüsiline sund ehk siis alistatute jõuga tööle panemine. Oluine osa sellises riigis orjadel, sõltlastel. Kinnitab ka oma võimu religioosselt. Teenistuses preestrid, kes ideoloogiat aitavad välja mõelda ja kinnitada. Tekib usk jumalatesse ehk esivanematesse st valitsevate klasside jumalad tõusedvad kõrgemale ja seega ülim jumal on karm( kes kasutab nuja kui vaja). Selline, sõjaline riik, erinevates vormides püsis kuni industrialiseerimiseni. Spencer ja marksism on samas suht sarnased, sest riik kujuneb vägivallast. Erinevus see, et Marxil riik pealisehitus, mis tootmisega ei tegele vaid kaitseb ainult eksplataatoreid. Spenceril aga riik see, mis sunni inimesed tööle. 20 saj alguses pea sama jutt saksa sotsioloogilt F. Oppenheimerilt??
Massilisele kirikute hävitamisele järgnes massiline kalmistute hävitamine. Tasapisi kaotas surnuaed oma põlise pühaduse ja puutumatuse sümboli. Viimastel aastatel toimub Venemaal nn õigeusu taassünd, millega kaasneb religiooni tähtsuse tõus inimeste elus. Loomulikult kajastuvad need muutused ka matmiskombestikus, kus kiriklikud ja ilmalikud tavad on sulandunud ( 1999: 530). Õigeusu kiriku taassünd Venemaal mõjutab ka Eestimaal elavate venelaste suhtumise Jumalasse ja esivanematesse. Inimesed on hakanud käima sagedamani kirikus. Viimastel aastatel on hauaplaatidel üha rohkem ja rohkem hakatud kasutama kristlikku sümboolikat. Ilmalikku matusetalitust aitab läbi viia leinakõneleja, temal lasub kohustus vastutada matuste sujumise eest ja temalt oodetakse alateadlikult tuge kõikidele leinajatele. Kõne koostamiseks vajab leinakõneleja lahkunu elulugu. Muusika on endiselt matusetalituse lahutamatu kaaslane, kuid puhkpilliorkester on jäänud tagaplaanile
annaabi.ee 
