meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise ning erinevate esitusviiside (sümbolite, valemite, graafikute, tabelite, diagrammide) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist. Hindamine : Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus. 1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine. 2
protseduur, mis kuvab töölehe vasakust servast kõige kaugemal oleva kujundi nime ja kauguse servast (cm). NB! 1 point = 1/72 tolli = 2,54/72 cm Valikud_2 Select Case-lause Select Case selektor Case kriteerium_1 laused_1 [ Case kriteerium_2 laused_2 ] ... [ Case Else laused_E ] End Select selektor - avaldis kriteerium avaldis, avaldis1 To avaldis2, Is võrdlussümbol avaldis. Kriteeriumide võimalike esitusviiside näiteid Case 3 Case 1, 3, 5, 7, 8, 10, 12 Case 2, 4, 7 To 13, 17, 21 Case Is < 1, Is > 12 Case "kask" Case "saar", "tamm" Function hinnes(p) Kopeerige funktsioon ' Hinne sõltuvalt punktidest üldmoodulisse ja katsetage Select Case p Case 90 To 100 : hinnes = 5 Case 75 To 89 : hinnes = 4 punkte tulem IF tulem Case Case 60 To 74 : hinnes = 3 38 #NAME? #NAME? Case 50 To 59 : hinnes = 2 Case 40 To 49 : hinnes = 1
kaugemal oleva kujundi nime ja kauguse servast (cm). NB! 1 point = 1/72 tolli = 2,54/72 cm KAUGEIM Valikud_2 Select Case-lause Select Case selektor Case kriteerium_1 laused_1 [ Case kriteerium_2 laused_2 ] ... [ Case Else laused_E ] End Select selektor - avaldis kriteerium avaldis, avaldis1 To avaldis2, Is võrdlussümbol avaldis. Kriteeriumide võimalike esitusviiside näiteid Case 3 Case 1, 3, 5, 7, 8, 10, 12 Case 2, 4, 7 To 13, 17, 21 Case Is < 1, Is > 12 Case "kask" Case "saar", "tamm" Function hinnes(p) Kopeerige funktsioon ' Hinne sõltuvalt punktidest üldmoodulisse ja katsetage Select Case p Case 90 To 100 : hinnes = punkte tulem IF tulem Case 5 Case 75 To 89 : hinnes = 4 52 2 2 Case 60 To 74 : hinnes = 3 Case 50 To 59 : hinnes = 2
kaugemal oleva kujundi nime ja kauguse servast (cm). NB! 1 point = 1/72 tolli = 2,54/72 cm Nimi/kaugus Valikud_2 Select Case-lause Select Case selektor Case kriteerium_1 laused_1 [ Case kriteerium_2 laused_2 ] ... [ Case Else laused_E ] End Select selektor - avaldis kriteerium avaldis, avaldis1 To avaldis2, Is võrdlussümbol avaldis. Kriteeriumide võimalike esitusviiside näiteid Case 3 Case 1, 3, 5, 7, 8, 10, 12 Case 2, 4, 7 To 13, 17, 21 Case Is < 1, Is > 12 Case "kask" Case "saar", "tamm" Function hinnes(p) Kopeerige funktsioon ' Hinne sõltuvalt punktidest üldmoodulisse ja katsetage Select Case p Case 90 To 100 : hinnes = punkte tulem IF tulem Case 5 Case 75 To 89 : hinnes = 4 63 3 3 Case 60 To 74 : hinnes = 3 Case 50 To 59 : hinnes = 2
Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi tähistatakse teminiga säte. Säte peab vastama grammatika- ja loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ja grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. 26. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses: materiaalses: sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riikliku tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks. formaalses: õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu e legislatiivtegevus (seadusandliktegevus) Sotsiaalsed faktorid annavad märku vajadusest neid õigusega reguleerida. See on põhjus
Lause üldkuju on järgmine : kus selektor on arv- või stringavaldis, mille väärtuse alusel toimub variandi valik, ning kriteerium määratleb selektori väärtused, mille korral peab täitma antud Case-lausele järgnevad laused. Üldjuhul on see loetelu, mille elemendid võivad olla esitatud kujul avaldis, avaldisi To avaldis2, Is võrdlussümbol avaldis. Kriteeriumide võimalike esitusviiside näiteid Case 3 Case1,3, 5, 7, 8, 10, 12 Case2, 4, 7To 13, 17, 21 Case Is < 1, Is > 12 Case "käsk" Case "saar", "tamm" Lause täitmine toimub järgmiselt. Kriteeriumide väärtusi võrreldakse järjest Case-lausetes selektori väärtusega ning kui mõni neist vastab viimasele, täidetakse Case-lausele järgnevad laused, kõik ülejäänu jääb vahele. Kui ükski kriteerium Case-lausetes ei vasta selektorile, täidetakse Case Else-lausele järgnevad laused. KORDUSLAUSED
26. Ajakirjanduse eetikakoodeksi põhimõtted (lk135) Ajakirjanduse eetikakoodeks osutab professionaalsete tegevuspõhimõtete kogumile, mille võtavad vastu ja mida kontrollivad ajakirjanikud ise. · Informatsiooni tõepärasus · Informatsiooni selgus · Avalikkuse õiguste kaitsmine · Vastutus avaliku arvamuse kujundamisel · Informatsiooni kogumise ja esitusviiside standardid · Allikate puutumatuse austamine 27. Avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse põhimõtted (lk 141) Tegutseb avaliku huvi teenimise otstarbel, rahuldades ühiskonna ja kodanike olulisi kommunikatsioonivajadusi, nii nagu demokraatlik poliitiline süsteem on need määratlenud. Avalik-õigusliku ringhäälingu peamised eesmärgid: · Universaalne geograafiline katvus
terminiga sätestamine. Sätestamine normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse. Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ja mõisteselguse. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse ja esitusviiside ühetaolise üldkasutuse. Normitehnika reeglite järgi konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimas ratsionaalses ja lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi: 1) paragrahv - §, 2) lõige - (2), 3) punkt - 1) ning erilist süstematiseeritud järjestust. · Kasutatakse ka erilisi mõisteid tähistavaid spetsiifilisi õigusteaduse termineid. Õigusnormide liigid Liigitatakse erinevatel alustel.
on spetsiifiline designaat (denotaat ning designaat vt Vuks 1992, 12). Eeltoodut iseloomustab, et õigusnorm väljendatakse erilises formaliseeritud õiguskeeles. Selline formaliseeritud keel erineb näiteks luule või proosa keelest. Samas peab ka õigusnormi keel ikkagi alluma rahvuskeele (emakeele) grammatika üldreeglitele. Normitehnika reeglite järgimine tagab spetsiifilise esitusviisi selguse (spetsiifiliselt ratsionaalse esituse) ning esitusviiside unifitseeritud üldkasutuse. Normitehnika reeglite kohaselt konstrueeritakse õigusnorm keeleliselt erilises ülimalt ratsionaalses lakoonilises vormis, kasutades spetsiifilisi tähistusi, sümboleid (nt paragrahv (§), lõige (1), punkt - 1) ) ning nende spetsiifilist süstematiseeritud järjestust (nt paragrahv jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks; punkt on mahult väikseim ühik, mis seaduse juhul edasi ei jagune), aga
annaabi.ee 
