Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Need on kõnekunsti voolud. asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, kadus välisesse efektitsemisse, ülespuhutusse, manerismid. atikism tugevnes vastukaaluks asianismile; lihtne, selge ja napp väljendusviis, Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero ja Seneca olid filosoofilise proosa loojad. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). Teaduslik-tehnilise proosa õitsengu tõttu. Esindajad: Cato (,,Põllumajandusest"), Celsus (,,Meditsiinist"), Frontinus (,,Akveduktidest"). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad?
kuritarvitada meie kannatust..."). Kunstilised kordused ("Ma ei kannata, ma ei talu, ma ei luba seda!"), Teooriast näiteks "De oratore" ("Kõnemehest", kirjeldab ideaalsed kõnelejat), aga kirjutas veel mitu retoorikateoreetilist teost. 129. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero (lõi palju filosoofiaterminoloogiat ladina keeles, polnud otseselt uued mõtted, vaid Kreeka ideede toomine Rooma konteksti), Seneca (praktiline moraal, filosoofia ja retoorika süntees, kirjutas ka tragöödiaid) Kreeka filosoofia rohkem suuline arutelu, polnud lugemiseks mõeldud esialgu. 130. Mis olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid selle tähtsamad esindajad?
kahesilbilise värsijala jambi kasutamisest, kus esimene silp on lühike ja teine pikk. Rajajaks peetakse Archilochost. Hiljem arenes sellest välja epigramm ehk teatud tüüpi pilkeluuletus. Monoodiline meelika soolohäälne laul v luuletus. Temaatika mitmekesine, sh poliitilised, sõja-, armu- ja veinilaulud. Viljeleti Lesbose saarel. Peam viljelejad: Alkaios, Anakreon, Sappho. Sarnaneb tänapäeva lüürikale. Koorimeelika kultusliku ja rituaalse iseloomuga, mistõttu on esitlusviisilt arhailisem kui monoodiline meelika v eleegia. Traditsiooniline rituaalne koor laulab ja ka tantsib. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist on hiljem välja kujunenud nüüdisaegne tuntud luulevorm ood. Archilochos vana-joonia lüürika väljapaistvaim esindaja. Tema luule peasisuks on isiklikud elamused. Ühtki täielikku luuletust säilinud pole
õigust käsitlevad õigussuhted: võimude lahusus, riigi põhitunnused, seadusandlus nii õigussüsteemi kui ka õigusloome tähenduses ning kõik sellega seonduv. Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Riigiõgus hõlmab ka õigusloome ning õiguse realiseerimise alused, tingimused ja korra, aga samuti õigusemõsitmise alused ja korra ning institutsioonid. Riigiõiguse normid on loogilise struktuuri esitlusviisilt valdavalt H-D-tüüpi, õigussuhted on toime iseloomu alusel regulatiivsed. Haldusõigus (ka administratiivõigus) Selle õigusharu normide reguleerimise objektiks ja esemeks on kõik õigussuhted, mis reguleerivad täidesaatva riigivõimu tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Seega ei reguleeri haldusõiguse normid riigiaparaadist seadusandliku riigivõimu tegevust ning kohtukorraldust, küll aga paljuski kohalike omavalitsuste tegevust.
Tervikult või katkendeina on temalt säilinud 58 kõnet. Cicero ilmselt kuulsaim kõne on ,,Esimene kõne Catilina vastu", mis käsitleb vastuseisu Catilina vandenõule 63. aastal eKr. Sealt pärineb ka meie aega jõudnud väljend ,,o tempora, o mores!" ('oh ajad, oh kombed!'). 129. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Filosoofilise proosale pani aluse Cicero koos eepiku Luceritusega 1. saj eKr, katsetades esialgu terminite puhul veel ümberütlevate fraaside ja kõrvallausetega, kuid jõudes lõpuks kompleksse uue sõnavarakihistuseni ladina keeles. Cicero kirjutas nii eetikast (sh poliitilisest filosoofiast), loogikast, tunnetusteooriast kui ka loodusfilosoofiast (tollal nimetuse all füüsika). Poliitilist ja õigusfilosoofiat käsitles ta 50
Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero filosoofiline proosa Pühendus sellele siis, kui oli sunnitud poliitikast taanduma. Enne teda ladina keeles filosoofiast peaaegu ei kirjutatud, C. on paljude mõistete ladina keelde tooja, erialakeele looja Teemad: eetika (sh poliitiline filosoofia), loogika (sh tunnetusteooria), füüsika (loodusfilosoofia). Lucius Annaeus Seneca (1 eKr 65 pKr) Filosoofina eklektik (peamiselt stoa, aga ka peripateetikud,
annaabi.ee 
