Kerge stress näitab, et suhtlus/ esinemine on tähtis AGA: liiga nähtav närveerimine mõjutab negatiivselt esinemist (ideaalne lõputöö ja halb esitlus) Tihti: ise tekitame endale valearusaama stressistiimulitest, hirmul suured silmad Tihti: vestluspartner või auditoorium ei tea antud teemal rohkem kui mina seega vähemalt 1 põhjus muretsemiseks vähem! Stressi maandamine. Klassikalised meetodid liigse esinemishirmu kontrollimiseks: Hingamistehnikad nt 4+(4)+4 Dotspotting leia silmadega "ankur" ning keskendu sellele, teised stiimulid ebaolulised KISS (Keep It Simple Stupid) fookus mujale kui vestlusteema, mõtteis juba pisut eemal, mujal Visualiseerimine nt kujutan ette olukorda, kus ma sain suurepäraselt hakkama, või esinemist, mis tuli välja perfektselt; seostan praegust olukorra tolle ideaalsega, annab jõudu
Tasakaalustamata viienda tsakraga inimene on küll teadvustanud oma õiguse sõltumatule mõtlemisele, kuid ei suuda veel distsiplineerida selle ilminguid. Enamlevinumaks tasakaaluhäireks on võimetus ennast väljendada. Asjatundmatuna näimise tõttu surutakse alla soov jagada oma mõtteid ja tundeid teistega. Tekib tunne, et teie ideed ei ole huvitavad ega väärtuslikud ja hoiate suu lukus, selle asemel, et arutelust osa võtta. Viies tsakra on hädavajalik olukordades, kui tunnete esinemishirmu. Teadvustage, et hirm ja rõõm esinemise puhul on üks ja seesama energia, vahe seisneb vaid selles, kuidas te sellele reageerite. KUUES TSAKRA Ehk laubatsakra. Selle keskuseks on otsmik, näärmeks hüpofüüs (Hüpofüüs on peaaju alumiselt pinnalt rippuv hormoone tootev endokriin- ehk sisenõrenääre). Emotsionaalne tasand: Intuitsioon (Intuitsioon on võime jõuda teadmiseni sõnade abita tunnetada tõde, ilma et oleks antud selgitusi.)
Olles suhteliselt vaba inimene, julge suhtleja ning sõnavõtja, esinemiskramp käib ikka esinemisega kaasas. Esinemishirm on täiesti normaalne, seda peab oskama lihtsalt ohjeldada. Sellise nähtuse üks põhjustest on ebaõnnestumise kartus ning varasem ebaõnnestumise kogemus. Peamised mõtted on ,,Mida nad minust arvavad?", ,,Neid on nii palju!" Oluline on ennast sellega mitte vaevata, hoida publikuga silmsidet, see näitab esineja enesekindlust. Esinemishirmu vastu aitab loomulik olek, nii muutub ka publik vabamaks ning suure tõenäosusega toetab minu esinemist küsimustega. Naeratamine ning asjakohased naljad on suureks abiks. Selleks, et saaksid oma esinemishirmuga võidelda, alusta analüüsist- mis tegelikult esinemise juures närvi ajab ja mida sellejuures kardad. Esmamulje publikule jätab esineja riietus, mille tasub eelmisel õhtul välja valida. Kingad
häälega; 3) paradoksaalne eesmärk - see on meetod, kus patsienti palutakse liialdada talle hirmu ja foobiat tekitavaid asjaolusid, et foobia enda jõud väheneks. Seda lõbusat lähenemist, kus liialdustest saab sageli vürtsikas huumor, kasutatakse peamiselt koos teiste ravimeetoditega. 1.5.3. Haiguslike hirmude farmakoloogiline ravimine Medikamente on kasutatud lageda- ja suhtlemiskartuse puhul, sageli paanika kergenda- miseks või esinemishirmu füüsiliste tunnuste leevendamiseks. Foobiate raviks on kasutatud kolme ravimiklassi ehk siis ravimine antidepressantidega, bensodiasepiinidega või beeta- tõkestitega. (Haiguslikud...2002: 209) Foobiat saab ravida käitumis-, tunnetusel põhineva- ning farmakoloogilise raviga. Kombi- neerides farmakoloogilist ning psühhoteraapilist ravi, saavutatakse parem tulemus kui kasutades vaid üht ravistiili. Paremaid tulemusi saavutatakse farmakoteraapiaga, sest see
Kui inimeste ärevuse tase on liiga kõrge või kui nad on pikka aega teatud olukordi vältinud, tuleb mõnikord kasutada ravimeid. Kuigi ravimid ei paku lõplikku lahendust, võivad need aidata üle saada esialgsetest tõketest, mis takistavad ravi alustamist. (Bourne 2007: 235) Enamus ekspertidest on arvamusel, et foobiate all kannatavatale inimestele pole ravimitest abi. Neid on kasutatud lageda- ja suhtlemiskartuse puhul, sageli paanika kergendamiseks või esinemishirmu füüsiliste tunnuste leevendamiseks. Foobia raviks on kasutatud kolme ravimiklassi: antidepressandid - nende kasutamisel on väike risk sõltuvusse jääda. Need ei taanda ka haiguse sümptomeid. Nende toime algab alles mõni aeg peale sisse võtmist ja neil võib olla ebameeldivaid kõrvalmõjusid, mille tõttu pole need populaarseimad ravimid. Sellegipoolest vähendavad nad paanikatunnuseid. bensodiasepiinid - need ravimid vähendvad haiguse sümptomeid, kuid tekitavad üsna kiiresti
Fikseeritud peaksid olema ka kõne pöördekohad, siis kõneleja teab, kuhu ta peab jõudma või kust jätkama, kui kõnes tuleb takistus. Paberile on hea märkida, kus ja milliseid abimaterjale kasutatakse. 23 * Kui kõneleja võtab kaasa terve teksti, tuleb markeerida märksõnad, olulisemad mõtted. Sellise teksti kirjasuurus võiks olla 14 või enam. Esinemishirmu vastu aitab kõige rohkem hea ettevalmistus. Kõneks valmistumisel tuleb harjutada, pidades silmas eesseisvat kõneolukorda. * Kõnet peaks ette kandma kõva häälega, võimaluse korral paluma kellelgi seda kuulata. Nii tulevad välja kõne nõrgad kohad: nt liiga keerulised lausekonstruktsioonid, milles kõneleja takerdub ja mida on kuulajatel liiga raske jälgida. Sellisel peaproovil võib selguda ka, et kõne on kuulamiseks liiga pikk ja lohisev jms.
annaabi.ee 
