Lisa 2 mitteresidentidele makstud tasude deklareerimine ja lisa 3 mitteresidendist juriidilise isiku püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum. Lisa 4 seal tuleb deklareerida erisoodustused. Maksud arvutab programm ise, endal tuleb vaid õiged summad õigetesse lahtritesse panna. Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms tehtud annetustetarbeks, alumine pool esinduskulude deklareerimiseks. Päris all on üks rida ka MTÜ-de tarbeks (nimekirja kantud MTÜ-de poolt tehtud annetused, teatud juhtudel, TuMS §49 lg6). Lisa 6 ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed. Siia lähevad näiteks maksuametile makstud intressid ja need kulud, mille osas dokument on puudulik või kadunud. Lisa 7 omakapitali sisse- ja väljamaksed, makstud dividendid. Omakapitali
kokkulepitud summas. Kliendi arve annab põhjaliku ülevaate tema hotellis viibimise käigu kohta. Sealt on näha külastaja viibimise kestus, toa tüüp, kasutatud lisateenused ning maksmisviis. Samuti see, kas maksjaks on eraisik või ettevõtte (vt joonist 6.1.). Hotelli vastuvõtus võivad kasutusel olla veel mitmed arvete tüübid, nagu mitteresidentide ehk hotellis ööbimiseta viibivate klientide, töötajate ja hotelli esinduskulude arved. Töötaja arved ja hotelli esinduskulusid kajastavad arved on hotellisisesed dokumendid. Töötajate arvele kantakse nt tema toitlustuskulud, omatöötaja hinnaga hotelliteenuste kasutamine jne. Sellised kulutused arvestatakse töötaja palgast maha. Hotelli esinduskulude arved hõlmavad nt külastajatele tasuta pakutava kohvi või lisateenuste maksumust, mida tuleb aruandluses kajastada. Mitteresidentide arved (city accounts) on
4.3 Juhatuse liige täidab tavaliselt oma ülesandeid Ühingu asukohas. Vajaduse korral täidab Juhatuse liige oma ülesandeid eemal Ühingu asukohast, sealhulgas välisriikides. 5. Tasu ja hüvitised 5.1 Juhatuse liikme tasu suurus (edaspidi: Tasu) on vastavalt Ühingu osanike [otsuse kuupäev] otsusele [tasu suurus] eurot. 5.2 Juhatuse liikme lähetus ja esinduskulude hüvitamise põhimõtted ning võimalikud erisoodustused kehtestatakse osanike otsusega, sealjuures mitte väiksemas summas kui on ette nähtud kehtiva õigusaktiga. 5.3 Tasu kantakse üle Juhatuse liikme pangaarvele iga kuu [kuupäev] kuupäevaks. 6. Puhkus 6.1 Juhatuse liikme aasta puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva. 6.2 Juhatuse liige teatab osanikele oma soovist puhkusele jääda vähemalt [päevade arv]
täitmisel isiklikku autot, Äriühing tasub Juhatuse liikmele - raamatupidajale sõiduauto kasutamise eest hüvitist seaduses sätestatud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 300 (kolmsada) eurot kuus. Juhatuse liige kasutab tööülesannete täitmiseks oma mobiiltelefoni, hüvitab Äriühing Juhatuse liikmele - raamatupidajale kõnede maksumuse kuni 100 (sada) euro ulatuses kuus. Osanike koosoleku otsusega võib nimetatud hüvitisi muuta. 4.5.Juhatuse liikme raamatupidaja lähetus- ja esinduskulude hüvitamise põhimõtted ning võimalikud erisoodustused kehtestatakse osanike otsusega, sealjuures mitte väiksemas summas kui on ette nähtud kehtiva õigusaktiga. 4.6.Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel on Juhatuse liige raamatupidaja kohustatud andma tagastamise akti alusel üle kogu tema valduses oleva Äriühingu vara, sealhulgas intellektuaalse omandi objektid, raha, pangakaardid ja Äriühingu dokumentatsiooni. Juhatuse liige -
· Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid · Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju · Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei sätestata teist tähtaega Vabariigi Presidendi ametihüved (vt Presidendi ametihüve seadus) · Ametipalk · President saab esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast · Ametivolituste ajal on presidendil õigus kasutada riigi kulul too-, elu- ja esindusruume ning ametiautot koos nende korrashoiu ja kasutamisega seotud · Ametivolituste ajal on presidendil õigus saada aastas kuni 35 kalendripäeva puhkust · Ametivolituste lõppemise korral on presidendil õigus saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist · Presidendi ametivolituste ajal tekkivad muud ametikulud hüvitab
Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga. 4. Presidendi ametihüved. Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ning muu presidendiks valitud isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega. Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast. Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas puhkust 35 päeva. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus). Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile pensioni, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast
3) Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seaduse § 11 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid; 4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks; 41) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 121 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid; 6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa
annaabi.ee 
