Demokraatia Arutlus Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides.
RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsusse, Euroopa Parlamenti. 3) OSALUSDEMOKRAATIA Rahvas kaasatakse osalusprotsessi Nt: ümarlauad, foorumid, meeleavaldused jne. Nt: Ametiühingute esindajad kaasati uue töölepinguseaduse väljatöötamisse. Tänapäeva demokraatia tunnused · Vabad ja õiglased valimised · Alternatiivsed teabeallikad · Konkurents võimu nimel · Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) · Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on
Arutlus 9.Klass Kärla Põhikool Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtuni...
· Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. · Konstitutsioon, valitsemise struktuur ehk korraldus. · Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament. · Määrus on õigusakt, mille valitsus vi volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude regulleerimiseks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustloovaks aktiks, üldaktiks. Kuidas rahvas osaleb valitsemises · Esindusdemokraatiad rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu. · Otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus, ehk referendum. · Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses.
Kahandajateks on näiteks heitunud, lootusetud inimesed. Kasvatajateks inimesed uute ideedega, lootustandvad olukorrad. Inimvara - on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada. See tähendab ühiskonnas elavate ja töötavate inimeste (tootmis)potentsiaali. Esindusdemokraatia - on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu – ehk siis valimistega. Kõik tänapäeva läänemaailma riigid on mingit tüüpi esindusdemokraatiad; näiteks Suurbritannia on parlamentaarne monarhia ja Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlamentaarses riigis valib rahvas oma esindajad ainult parlamenti (näiteks Eestis, Suurbritannias, Rootsis) Osalusdemokraatia – on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus
päriselt (mitte ainult paberil) Kõigi võrdsus seaduse ees – nt seaduserikkumise eest kõigil sama karistus. Demokraatia jagunemine: Otsene demokraatia – see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Võimalik vaid väga väikeses riigis. Esindusdemokraatia ( e vahendatud demokraatia) – kodanike huve vahendavad rahva poolt parlamenti valitud esindajad Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. 10) Diktatuuri tunnused, jagunemine. Diktatuuri tunnused: Võim ühel inimesel või kitsal grupil Diktaatoril piiramatu võim otsuste tegemisel, ta ei toetu seadustele vaid jõule. Diktatuuri jagunemine: Autoritaarne diktatuur – leebem, vähese vägivallaga Totalitaarne diktatuur – karmim, vägivaldsem 11) Riigi tunnused. Riigivõimu kolm komponenti. Riigi tunnused: Riigivõimu kolm komponenti: Rahvas 1
11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga 14 totalitaarne diktatuur karmim, vägivaldsem Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund
Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. Üksikaktiga reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit, näiteks eraldatakse valla reservfondist raha koolimaja katuse remondiks. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). 2.4 Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises on esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, mis võimaldab igaühel oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. On ka selliseid küsimusi, mida põhiseadus keelab referendumile panna
tähtsust riigivalitsemises. (esindusdem e vahendatud dem nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete, rahva nimel võimu teostavate, rahvaesindajate regulaarne valimine; vt ka liberaalne dem. Liberaalne dem sama, mis esindusdem; lisaks rahva hääleõiguse pm-le rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust) Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, rahvas osaleb valitsemises oma esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, nagu rahvahääletus e referendum. Presidentalism Presidentalismi e presidentaalse valitsemiskorralduse mudeliks on võetud USA oma. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab jagama võimu parlamendiga.
annaabi.ee 
