looduses ainulaadne. Nendel aladel piiratakse või suunatakse inimtegevust, et looduses püsiks tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti looduses on palju väärtuslikku - maismaast on kaitse all 18% ja vetest 30% Karula Rahvuspark Karula rahvuspark on Lõuna Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus
kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Rahvuspargid on meie esinduskaitsealad, püütakse säilitada ühtse tervikuna loodust ja kultuuripärandit. Looduskaitsealadel hoitakse eelkõige ohustatud liikide elupaiku ning haruldasi kooslusi. Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi rahvuspark
Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 4 1.1.3 Maastikuline liigendus 1. Kaika kuplistik – kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10– 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 10–12 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast
üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1.3 Maastikuline liigendus 4 1. Kaika kuplistik kuppelmaastiku esindusala Eestis. Domineerivad keskmise suhtelise kõrgusega (10 25 m) kuplid, mille hulka lisandub üksikuid kõrgemaid (kuni 42 m) ja madalamaid künkaid (kühmusid). Kaika kuplistiku kagupoolse vööndi reljeefi liigestatus on aastatuhandete jooksul vähenenud intensiivse soostumise tõttu, kus keskmiselt 1012 m kõrgused kuplid kerkivad metsaselt sootasandikult. [4] 2. Veetka küngastik- täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni
Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata õhusaaste mõju taimede saagikusele ja mullaviljakusele, ning seost teiste ökosüsteemides asetleidvate muutustega. · Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes? o Mudelarvutuste sisendiks o Vaatlusridade andmebaasi jaoks · Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele? o Linnafoonijaam üks iga 250 000 elaniku kohta o EMEP õhu- ja sademeseirejaam üks iga 50 000 km 2 kohta · Mida on mõtet modelleerida ja mõõta kui on huvi ajendatud sademete leelistumisest? o Kaltsiumkarbonaat sademetes o Magneesiumoksiid tahkete osakestena õhus o Lämmastikdioksiid õhus · Milleks vajatakse siresüsteemis mudelarvutusi? o Saasteainete päritolu kindlakstegemiseks
Veetka küngastik Täpset piiri Kaika kuplistikuga on raske määrata, kuid Veetka külast lõunasse kuni Ähijärveni ulatuva ala pinnamood erineb Kaika ümbruse omast. Iseloomulikud on suured ebakorrapärase kujuga 3035 m kõrgused omavahel liitunud moreenkünkad, mis suuremas osas on veel lagedad. Paljud söötis põllud viitavad siingi metsa peatsele pealetungile. Lüllemäe kuplistik Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt, 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi. Lüllemäe ümbruses leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Metsa ja põllumaa paiknemisest tulenevalt saab seda ala omakorda jaotada kolmeks vööndiks. Kolmest vööndist keskmine Rebasemõisa- Tarupedaja vaheline ala on põllumajanduslikult domineeriv ala kõrgustikus, kuigi elanikke asub seal vähe
M atsalu rahvuspark on Lääne- L Eesti looduse esindusala, kus ahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse ümbermõõduga Majakivi kuulub Eesti suurimate Kasari delta hiigelroostik, esindusala, mida ilmestavad maalilised rändrahnude hulka. Lahemaal asub ka Eesti Kasari luhad, Matsalu laht ja merelahed, rändkivirikas rannik ning mandriosa põhjapoolseim punkt kivikülviga rannaniidud segunevad loodusimeks, klindiastangult langevad kaunid joad
ja taimestiku kaitse (2). Kaitsekorralduskava koostamise esimestel koosolekutel lepiti kokku Karula rahvuspargi visioon: 1.Karula rahvuspark on osa Eesti ja Euroopa kaitsealade võrgustikust; 2.Kaitsealade võrgustikus on Karula rahvuspark Kagu-Eesti suurim intensiivsest majandustegevusest mõjustamata loodusmassiiv, mis täidab keskkonna kompensatsiooniala, inimpelglike liikide säilimisala ning Lõuna-Eesti pärandmaastike, mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid; 3.Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele
annaabi.ee 
