4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö Erakonnad-ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia v huvide kogumi kasuks Erakonna ülesanded 1
valitud saavad Otsivad ja liikmeskond astuda kaasavad kõik vabatahtlikke. soovijad. Ilmselt suurem, Ilmselt kui Arstide alla 1000 Liidus (2) esindavus, =liikmesuse =liikmesuse =liikmesuse =liikmesu intensiivsus? intensiivsus? intensiivsus? se Teoreetiliselt Esindavad Kõik Eesti intensiivs esindavad advokaate, arstid ei ole us? enamust kuid ühenduse Ilmselt elanikkonnast. advokaatideks liikmed, pakun, kõik
tekivad uued institutsioonid, neljandaks võib algne institutsioon muutuda ülearuseks ja ta võidakse välja vahetada v uuendada. 2.Süsteemisisesed ja välised muutusi põhjustavad tegurid: innovatsioon, uus kultuur ja kultuuriline lõtk, konfliktid, difusioon (lk. 272-276) Küsimused kvantitatiivse uuringu kohta (loengumaterjalist): 1. Valim ja üldkogum, representatiivsus (esindavus), valimi suuruse seos üldkogumi suurusega (faili lk. 1-2). Küsitletavate ÜLDKOGUM (ehk populatsioon) kõik need inimesed,keda antud küsitlusega tahetakse hõlmata (kelle seisundit,arvamusi või hoiakuid soovitakse uurida ). Näiteks kõik Eesti 15-75 aastased elanikud, kõik Tallinna koolide 8-te klasside õpilased, VALIM ehk väljavõtukogum (sample)-osa üldkogumisse kuuluvatest inimestest, kes on antud uuringus valitud esindama üldkogumit.
toetamine. Lobbystrateegiad: massirünnak, katkematu nire, saatkond ® Parlamendijärgne järk: avalikkuse advokaat või venitaja. Protsessimine, bürokraatlikud pöördumised, halduspoliitika lahendi tähtsus Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik? ® Poliitine süsteem pole korraldatud turumudeli konkurentsi alusel, vaid hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu ® Korporatismi demokraatlikkuse hindamine on olnud erinev ® Mitte segi ajada üliõpilasühingutega Huvirühm ja erakond Suhete võimalused: ® täielik mittesõltuvus
olukorrast - Valiku raamimine – olukord kus valiku sõnastus mõjutab valiku tõenäosust. Kallutatud otsustamine Kas inimeste valikuid on võimalik enese kasuks pöörata? On võimalik, luues endale kasulikele osadele isikule piisav selgitus, mis ka tema normatiividega sobiks. Kuidas mõjutab otsustamist otsuse olulisus? Kuidas kontrollitakse otsuse paikapidavust? Läbi rusikareeglite - Kättesaadavus - Mudeldatavus - Ankurdamine - esindavus Järeldamine Milles seisneb teadusliku mõtlemise erilisus? Inimesed muudavad pideval oma uskumusi või uskumuste tugevust sõltuvalt sellest kas konkreetsed nähtused on olemasolevate uskumustega kooskõlas või mitte. Järeldamisel ei toetuta konkreetsetele loogilistele reeglitele. Järelduste tegemine on piiratud reeglitega – reegli tekkimst piiravad aktiveerivad tingimused Kas laste ja täiskasvanute mõtlemine on samasugune? Deduktiivne järeldamine
omaduse alusel (kahest meeldivast asjast valitakse odavam) Otsuste langetamisel tuginevad inimesed sageli ka kogemuste põhjal kujundatud tõekspidamistele e rusikareeglitele - Kättesaadavus – hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel kui kergesti näidissündmused meenuvad - Mudeldatavus – kergemini ette kjutavate sündmuste tõenäosust kaldutakse pidama suuremaks - Ankurdamine – otsuseid võidakse ankurdada kergesti kättesaadavale infole - Esindavus – kalduvus ignoreerida matemaatilisi baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada kogemusliku reegli alusel JÄRELDAMINE Mõttetegevus mis seisneb etteantud info (eelduste) muutmises selleks, et jõuda tulemuseni (järeldustele). See tegevus peab olema suunatud vähemalt ühele eesmärgile. Tegevus ei tohiks minna vastuollu loogika reeglitega - Eristatakse deduktiivset ja induktiivset järeldamist
annaabi.ee 
