väga sobivad, kui mitte ainumõeldavad. Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. 7 Neljas periood hiline ruja(1985-1988) 1985. a. algul tuli bänd uuesti kokku. Vokalist Urmas Alender ja kitarrist Jaanus Nõgisto koos
Leida Heliste - sõnaline Mati Palolill - vägimees Taavi Kann karjus Esimese kuningriigi päeva programmi valitud tegevused, välja arvatud ilusama hobuse valimine, toimusid ka 6. kuningriigi päeval. Uute aladena olid lisandunud setu tantsu (kargusekargaja) parima oskaja selgitamine, väärtustati leivaküpsetamise oskust, selgitati parim setu vilja-viina tegija ehk hansaajaja ja pakuti võistlust lastele selgitati parim karjus. Meistrid olid pärit setu kogukonna hulgast nagu esimeselgi kuningriigi päeval. Programmi oli lisandunud ülipopulaarne sõjaväeparaad, mis sai alguse 3. kuningriigi päevast. Üritus oli jõudnud (teist korda) Võru maakonnast Põlva maakonda Mikitamäe valda. Kasvanud oli külastatavus kui esimesel oli osalejaid alla tuhande, siis nüüd vähemalt kaks korda rohkem ja vallamajaesine peoplats jäi seetõttu kitsaks. Probleemiks oli toitlustamine, sest nõudlus ületas pakkumist. 7 Kuningriigi hümn
"kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid. Ka ainukese tookord kavas olnud Urmase looga "To mr. Lennon'iga" nõustus Jaanus väga vaevaliselt. Publikul tekkis harjumus selle laulu ettekande ajal püsti tõusta (Seda lasid võimud sündida).) "Rahu" teksti on kirjutanud Urmas Alender, lindistusena tehti ta koos Eesti Raadio Orkestriga. 1983. a. ilmus Rujal laulik "Laulab Ruja" Ruja III perioodi lauludega, seal on noodina ka see laul olemas. Kuid nagu esimeselgi perioodil hakkasid tekkima probleemid. Pärast mõningaid juhuesinemisi ja kontsertfilme oli 1983. aastal jälle "sein ees". Rannap lahkus ja alustas teiste projektidega, mis paljuski sarnanesid teiste Ruja liikmete, Urmas Alenderi ja Priit Kuulbergi omadele. NELJAS PERIOOD (1985-88) - HILINE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Igor Garsnek (klahvpillid) · Toomas Rull (trummid) · Arvo Urb (trummid)
lbi. Nad asetasid ettevaatlikult jalga jala ette, arvestades kogu aeg vimalusega astuda sgavikku, milliseid oli leitud enamikus Kuningate oru vaaraohaudades. Carter avastas kirstu kitsamal kljel kaks riivistatud pitseerimata tiibust. Seniste kogemuste phjal olid hauarvlid niisiis sellegi sarga lahti murdnud. Ettevaatlikult avasid mehed tiibuksed. Need avanesid kergelt ja hletult, nagu oleksid sja valmistatud. Sarga sisemuses asetses veel ks sark. Sel olid samasugused pitserid nagu esimeselgi. Ainus pilk neile pani arheoloogid hmmastuma: pitserid olid terved. Polnud kahtlust edasi ei olnud hauarstajad tunginud. Seda, mis selle ukse taga peitus, ei olnud vaarao surmast saadik ninud kski inimene. Ma usun, kirjutab Carter oma mrkmetes, et sel silmapilgul ei soovinud me keegi pitserit lhkuda, sest juba uste avamisel tundsime end sissetungijana Oma kujutluses ngime end avamas iga jrgmise sarga uksi, kuni kige viimane paljastas kuninga enese
kaugel kui ma teist seisangi, nii madalast seisusest kui ma ka olen, arvan, et tean abinõu, kuidas Teie Majesteeti hädast välja aidata.» «Taevas! Teie!» hüüdis kuninganna. «Aga oodake, vaadake mulle enne silma. Minu ümber on kõikjal reeturid. Kas ma võin teid usaldada?» «Oo, madame,» hüüdis noor naine põlvele langedes. «Vannun oma hingeõnnistuse juures, et olen valmis Teie Majesteedi eest surema.» See karjatus tuli sügavaimast südame põhjast ja nagu esimeselgi korral oli võimatu siin eksida. «Jah, siin on reeturid,» jätkas proua Bonacieux. «Kuid Püha Neitsi nimel vannun, et keegi ei ole ustavam Teie Majesteedile kui mina. Kuninga poolt nõutud tee-mantehte andsite te Buckinghami hertsogile, eks ole? Teemantehe oli väikeses roosipuust kastikeses, mida ta kaenlas hoidis, eks? Kas ma eksin? Kõik oli ju nii?» «Oo, mu jumal, mu jumal!» sosistas kuninganna, kelle hambad hirmust lõgisesid.
Sellest kontserdist ei ole õnnestunud leida ühtegi kirjalikku jälge või fotot, G. Metssalu napid mälestused on üles märkinud V. Ojakäär (2000: 336). Neist selgub vaid paar konkreetset nime – Uno Tambre (kl), Uno Elts (k), Elmar Kruus (dr) – ja üldine määratlus “rohkesti varasemail kontsertidel mänginuid”. Mainitakse, et osales Vladimir Sapožnin, kes steppis koos oma õe Valentinaga ja esines ka viiulisolistina. G. Metssalule meenus veel, et mängiti esimeselgi Tallinnas toimunud džässikontserdil kavas olnud parafraasi “Lapsepõlve kodu” (ibid). On üsna tõenäoline, et selleks kontserdiks ei arranžeerinud Veebel palju uut repertuaari, kuna uus kord ei mõjunud loomingulisele tegevusele just stimuleerivalt, mistõttu võib arvata, et esitati teisigi varase- matel kontsertidel kavas olnud lugusid. 4.2.1. Hans Speek ja Kuldne 7 kontserdilaval Järgmistest džässikontsertidest rääkides tuleb juhtida tähelepanu juba uuele eredale tähele
annaabi.ee 
