pagendusaastad kujunesid romantismi õitseajaks Puskini loomingus, valdavaks sai eleegiline lürism, enese biograafiline mõtestamine. Eredaimalt väljendus Puskini romantism ,,Lõuna-poeemides": ,,Kaukasuse vang" (1822), ,,Mustlased" (1827). Ta alustas ka värssromaani ,,Jevgeni Onegin" (avaldati peatükkide kaupa 18251832). Pagendusaastad Mihhailovskojes kujunesid Puskini jaoks pöördeliseks, temast oli saanud Venemaa esiluuletaja, keda huvitasid nüüd isiksuse ja rahva roll ajaloos, ajalooprotsessi seaduspärasused. Ta kirjutas tragöödia ,,Boriss Godunov" (1825), poeemid ,,Poltaava" (18281829) ja ,,Vaskratsanik" (1833), jutustus ,,Kapteni tütar" (1833). Erilise tähtsuse tema loomingulises biograafias sai nn. 1830 a. Boldino sügis, mille jooksul kirjutas ta ,,Belkini jutustused", nn ,,väikesed tragöödiad" (,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal") ja luulet
Eesti kirjasõna rahvuslikul ärkamisajal. Ärkamisaja meeleolude olulisemaks tagantõhutajaks sai eestikeelne kirjasõna. Algul sobisid rahvast äratama ja ühte liitma kõige paremini ajalehed: kirjutajate pöördmine lugejate poole oli pöördumine kogu rahva poole, ühe suure inimrühma poole. Et rahvustamine on hingeline side rahvuskaaslaste vahel, siis etendaski rahvuslikul ärkamisajal suurt rolli isamaaluule. Ajajärgu esiluuletaja oli Lydia Koidula, aga laialt levis ka mitme teise autori looming: Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt.
· Eriline koht luuletusel ,,Tsaadajevile" veendumus, et Venemaa ärkab unest Pagendus Lõunas (1820 1824; 21.25. a.) · Viidi teenistus üle Lõunasse; sisuliselt pagendus poliitilise luule ja terava keele eest · Teel kohtus kindral Rajevskiga, kelle perega veedetud aeg oli tema õnnelikeim · Hakkas õppima inglise keelt ja tutvus Byroni loominguga · 18211823 kirjutas nn lõunapoeemide tsükli; temast sai Venemaa esiluuletaja ja romantikute vaimne juht · Dekabristid paigutusid ümber Lõunasse, kuid löödi kiirelt ka laiali · Repressioonilaine viis ta Odessase, kus ta kirjutas oma kõige kibestunumad ja pessimistlikumad luuletused (,,Vang", ,,Eluvanker", ,,Kes, lained, peatas teie hoo") · Kuigi elu Odessas oli lõbus, siis oli P ikka muserdunud dekabristide liikumise nurjumise pärast · Allakäigukeeris armus ülemuse naisesse; ülemus kiusas ja kaebas tema peale; politsei
Peale vallandamist saadeti Pushkin tsaari käsul oma kodukohta Mihhailovskojes. Pushkini Mihhailovskojesse viimine oli sunniviisiline, ta oli politsei järelvalve all ning ei tohtinud oma kodukohast lahkuda. Selle tulemusena tekkisid peres kokkupõrked ning suured tülid, mis lõppesid tema ema, isa, venna ja õe lahkumisega kodust. Pushkin jäi üksinda. Nendel aastatel tegeles Puskin peamiselt loominguga. Mihhailovskoje olemise aastail sai Pushkinist Venemaal üldtunnustatud esiluuletaja. Ühel ööl vastu 4. septembrit 1826. aastal sai Pushkin valitsuse kullerilt teate tsaar Aleksander I surmast ning käsu sõita viivitamatult Moskvasse, uue tsaari Nikolai I juurde. Pushkin jõudis Moskvasse 8. septembril, kus ta saadeti otse äsja kroonitud tsaari Nikolai I ette, kes andis talle armu, kui kõige kuulsamale vene luuletajale. Pushkin oli nüüd vaba. Pushkin oli kerge armuma ning tal oli palju armastusi. 1828. aasta lõpul ühel ballil kohtas ta
Second level "Saaremaa onupoeg" 1870. aastal Vanemuise seltsis Third level I eestikeelne algupärane näidend Fourth level "Säärane mulk ehk sada vakka Fifth level tangusoola" (1871) Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja Luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe ööbik" (1867) Tuntuimad isamaaluuletused: "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani!", "Eesti muld ja eesti süda" jt http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature
Sel perioodil hakkas Puskin inglise keelt õppima ning tutvus Byroni luulega. 3. oktoobril 1820. saabus Puskin Kisinjovi oma uude teenistuskohta. Aastail 1821 1823 kirjutas Puskin nn lõuna-poeemide tsükli: "Kaukasuse vang", "Vennad- röövlid" (säilinud vaid katkend) ja "Bahtsisarai purskkaev". Analoogia Byroni idamaa- poeemidega on ilmne. Lõuna-poeemid kutsusid kaasaegsetes esile terava vastukaja. Sealtpeale sai Puskinist Venemaa esiluuletaja ning romantikute vaimne juht. Luuletajat lõunasse pagendades tahtis Aleksander I teda isoleerida nn ohtlikest ringkondadest. Tulemus osutus vastupidiseks: juhuse tahtel asetus dekabristide liikumise keskus ümber just Lõunasse; ka Kisinjovi, kus viibis Puskin. Jälle oli luuletaja poliitiliste intriigide keskpunktis, mis muidugi kajastus ka tema loomingus: poliitilised luuletused "Pistoda", "Napoleon" jt. 1821.
Ta sõbrustas endast kümme aastat vanema Nikolai Turgeneviga, kes tegi kihutustööd poliitilisele lüürikale ning püüdis ka Puskinit selles suunas mõjutada. Lõuna-Venemaal saadeti Puskin väliskolonistide ülema Inzovi kantseleisse tööle. Formaalselt luuletajat ei pagendatud; ärasõit vormistati üleviimisena ühelt teenistuskohalt teisele. Mihhailovskoje pagendusaastail sai Puskinist Venemaa üldtunnustatud esiluuletaja. Kadusid epiteedid, mida varem kasutati, et vahet teha temal ja ta luuletajast onul. Aleksandrist sai nüüd lihtsalt Puskin ja Vassili Lvovits Puskini nimele lisandus ,,onu". Pärast pagendust viidi Puskin uue tsaari Nikolai I kabinetti. Tsaar kartis üldsuse rahulolematust ja see ajendas teda tegema efektset zesti. Nikolai I lubas luuletaja vabastada tavalisest tsensuurist, mille asendab tsaari isiklik tsensuur.
Pühendas oma luuletusi Ingile. Too suri tuberkuloosi.1949. aastal läks Henrik USA-sse. Suri haigusesse. Laiema tuntuse pälviski SIURU-päevilt. I kogu 1917.a-l ,,Amores". Esimesed värsikatsetused üldse 1908. aastast. Veel ka album: ,,Moment". 1918. a-l ilmus aga kogu: ,,Jumalaga, Ene!" 1920. a-l kolm kogu: ,,Talihari", ,,Hõbedased kuljused", ,,Käo-orvik". Seejärel paus loomingus. Jätkab 20ndatel luuletajana. Vabariigiaegadel oli Eesti esiluuletaja. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud", ,,Puuslikud", ,,Tuulesõel", ,,Päike ja jõgi", ,,Põhjavalgus" (viimane Eestis ilmunud teos). Avaldas teoseid ka paguluses olles, nt ,,Esivanemate hauad", ,,Tuuline teekond". ,,Periheel"(astr. mõiste- taevakehade lähim asukoht üksteise suhtes). ,,Mare Balticum" ,,Linnutee" Peamiselt armastusteema. Paari luuletuse analüüs ,,Ärge tapke inimest" Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest,
annaabi.ee 
