(vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht
· Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes. Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv. Kevadel toodab kambium enamasti suure läbimõõduga trahheesid ja
Õunapuul, sõstardel ja karusmarjal on lühivõrsed üisi ja vilju kandvaks osaks. Need moodustavad suurema osa võrast. Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula
esikasv ja teiskasv ehk resp. primaarne ja sekundaarne kasv. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub
floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel. Avatud ja suletud juhtkimp.
floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21.Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel. Avatud ja suletud juhtkimp.
kaks ühesugust külgharu, monopodiaalne - varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest; teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel - Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt; Avatud ja suletud juhtkimp - suletud juhtkimp -- kambium puudub; avatud juhtkimp -- kambium olemas. Aastarõngad - Parasvöötmealade
annaabi.ee 
