kaugusena z-teljest: AxA' = AzA''' = A''A 19. sirgjoone põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P jne 20. üldasendiline sirge - sirge pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil 21. horisontaal - põhiekraani paralleelsirge; frontaal esiekraani paralleelsirge. frontaali tunnus kaksvaate alusel: kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt (risti põhiekraaniga, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 22. sirge asetseb tasapinnal, kui tema kaks punkti asetsevad sel tasandil või kui on paralleelne tasandil asuva sirgega ning läbib tasandi punkti 23. üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid võrduvad sirge pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või eestvaate pikkus ja otspunktide esikvootide vahe. 24
Külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt 20. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Sirge, mis pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil. 21. Missugust sirget nimetatakse a) frontaaliks esiekraaniga paralleelne sirge b) horisontaaliks põhiekraaniga paralleelne sirge ning mis on nende tunnused kaksvaate alusel? Frontaal Kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tegelikkuses pikkuses Põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses Horisontaal Kujutis esiekraanil on üldjuhul paralleelne x-teljega sirge, erijuhul punkt Lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tegelikkuses pikkuses Esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Sirge on tasandil, kui a) tema kaks punkti asetsevad sellel tasandil
Kui sirge ei ole paralleelne ega asetse ühelgi ekraanidest 21. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnuse kaksvaate alusel? Põhiekraaniga paralleelne sirge: kujutis esiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelnesirge, erijuhul punkt, esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses. Esiekraaniga paralleelne sirge: kujutis põhiekraanil üldjuhul x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises suuruses. 22. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. Kui tema kaks punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandi punkti ning on II tasandil asetseva sirgega 23. Millega võurduvad üldasendilise sirglõigu tõelisi pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatedid? Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on
2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3.- nivoosirge külgekraani suhtes Profiilsirge pealt- ja eestvaade on üldjuhul x teljega risti ... Sirglõigu tegelik pikkus ja kaldenurk Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe.
2. Horisontaali lõigud on pealtvaates tõelises pikkuses. Esikaldenurk (fi2) projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses (põhikaldenurk fi1=0) Üldjuhul on horisontaali esijälg E; põhijälg P puudub. Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3.- nivoosirge külgekraani suhtes Profiilsirge pealt- ja eestvaade on üldjuhul x teljega risti ... Sirglõigu tegelik pikkus ja kaldenurk Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe.
18.1 Missugust sirget nimetatakse horisontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaaliks nim. sirget kui see on: 1) x-teljega paralleelne 2) esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses 3) esijälg on, põhijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv x-teljega 18.2 Missugust sirget nimetatakse frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Frontaaliks 1) pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne 2) lõigud projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses 3) põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 4) üldjuhul on frontaalil põhijälg, esijälg puudub Tunnus - paralleelne või ühtiv X-teljega. 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel. Kui kahe sirge samanimeliste projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged ruumis lõikuvad. 20
Sellist sirget, mis ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse ühelgi ekraanil. 31. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaal - sirge, mis on paralleelne põhiekraaniga. Tunnus : lõigud horisontaalil projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses. Frontaal sirge, mis on paralleelne esiekraaniga. Tunnus: Lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses. 32. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. 1)Sirge on tasandil kui tema kaks punkti on sellel tasandil 2)sirge on tasandil, kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasandil asuva sirgega. 33. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? a) Lõigu pealtvaate pikkuse ja lõigu otspunktide põhikvoodiga vahega
kui sirge ei ole paralleelne ega asetse ühelgi ekraanidest. 31. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? põhiekraaniga paralleelne sirge: kujutis esiekraanil üldjuhul xteljega paralleelnesirge, erijuhul punkt, esikaldenurk projekteerub põhiekraanile tõelises suuruses. esiekraaniga paralleelne sirge: kujutis põhiekraanil üldjuhul xteljega paralleelne sirge, erijuhul punkt, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses,lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises suuruses. 32. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused. * kui tema 2 punkti on sellel tasandil või kui ta läbib tasandi punkti ning on II tasandil asetseva sirgega. 33. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu
2.6), et - kujutis p6hiekraanilon tildjuhul x-teljega paralleelne sirge(f' llx); erijuhulpunkt,kui : f 1e1( f' t' : t) ' - l6igudfrontaalilprojekteeruvad esiekraanile Joon2.4 t6elisespikkuses(A"8" = AB)i - p6hikaldenurk q projekteerubesiekraanile t6elisessuuruses, sestg(f,f')= q(f",x). 2.4 Eriasendilised sirged Uheaegseltm6lema ekraaniga paralleelne Kui sirgepolerihegiekraanigaparalleelne
Sirge on üldasendiline, kui ta pole paralleelne ühegi ekraaniga, vastasel korral on ta eriasendiline. Kui sirge on paralleelne mne ekraaniga vi asetseb sellel, siis nimetatakse sirget nivoosirgeks. Horisontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne phiekraaniga (joon. 10a) h || 1 ; h|| x. Iga horisontaal projekteerub phiekraanile telises pikkuses AB = AB Frontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne esiekraaniga (joon. 10b) f || 2 ; f || x. Iga frontaal projekteerub esiekraanile telises pikkuses AB = AB 6 A h B A f B x x h f
nurgapoolitaja (vt bisektor ) – биссектриса vasakultvaade – вид слева Sirglõigu kaksvaade Et tuletada sirglõigu AB ristprojektsioonid kahel ekraanil, leitakse selle lõigu mõlema otspunkti ristprojektsioonid kummalgi ekraanil (sele 13a ja 13b). Lõigu otspunktide samanimeliste projektsioonide ühendamisel tekib ekraanil ε1 punktide A' ja B' vahel lõigu AB pealtvaade ning ekraanil ε2 punktide A'' ja B'' vahel eestvaade. t on sirglõiku AB esiekraanile projekteeriv tasapind, ehk sirglõiku esiekraanile projekteerivate kiirte tasapind. Sele 13. a – sirglõigu projekteerimine ekraanile; b – sirglõigu kaksvaade Sirglõigu kolmvaade Kui sirglõik AB on antud oma eest- ja pealtvaatega, siis vasakultvaade leitakse sel teel, et tuletatakse lõigu kummagi otspunkti vasakultvaated A''' ja B'''. Nende ühendamisel sirgega tekibki otsitav
annaabi.ee 
