Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine Galileo - oli esimene mees, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Madala lahutusega Saturni pildid erinevad selletõttu üksteisest tugevasti. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturn'i rõngad jäid Päikesesüsteemis unikaalseteks kuni 1977 aastani, kui avastati väga ähmased rõngad. Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi
Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo oli esimene, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal; ta märkas tema juhuslikku esinemist aga oli sellest segaduses. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Madala lahutusega Saturni pildid erinevad selletõttu üksteisest tugevasti. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturn'i rõngad jäid Päikesesüsteemis
Saturni ööpäev kestab 10 tundi ja 47 minutit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni läbimõõt on 120 536 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest. Nagu teisetel jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Ajalugu Saturni tuntakse juba antiikajast. Rooma mütoloogias oli Saturn põllumajanduse jumal. Saturn on inglisekeelse sõna "Saturday" allikaks. Saturni tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo oli esimene, kes märkas teda teleskoobiga 1610 aastal; ta märkas tema juhuslikku esinemist aga oli sellest segaduses. Varased Saturni vaatlused olid komplitseeritud, kuna Maa möödub Saturni rõngaste tasapinnast iga paari aasta tagant. Alles 1659 aastal selgitas Christiaan Huygens täpselt rõngaste ehituse. Saturni kaaslased Saturnil on vähemalt 22 kuud. Kuus neist on kesmise suurusega kuud ja ülejäänud on tillukesed, mõned neist vaid 30 km läbimõõduga
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997
Jupiter on Päikesest viies planeet ja kaugelt suurim. Jupiter on rohkem kui kaks korda nii massiivne kui kõik teised planeedid kokku (318 korda Maad). Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärastPäikest, Kuud jaVeenust; mõnikord on Marsssamuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks.
Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed Jupiteri suured kaaslased. Kokku on neid neli, nende liikumine, varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad ka juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kui ilm on hea, võib püüda leida ka Suurt Punast Laiku ning selle leidmisel jälgida Jupiteri pöörlemist. JUPITERI KAASLASED Jupiteri teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud Io, Europa, Ganymede ja Kallisto näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius, kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist. Marius
seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ning kahjulik UV kiirgus hävitaks eluslooduse. Marss Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Marsi kaugus päikesest on 1,52 astronoomilist ühikut. MARSI KAASLASED Marsil on 2 kaaslast Phobos ja Deimos, need avastati 1877.aastal. Marsil pole rõngaid. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE Marsi pöörlemisperioodi pikkus on 24tundi ja 37 minutit. Tiirlemisperioodi pikkus on 1,88 Maa aastat. Pöörlemissuund on päripäeva. Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19°
Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Koos kolme teise hiidplaneedi Saturni, Uraani ja Neptuuniga moodustavad nad 99.5% planeetide massist. AVASTAMINE Jupiter on heleduselt neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam).Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastas 1610. aastal Jupiteri neli suurt kuud Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud) ja oli esimene, kes nende liikumise avastas, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks. [Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks.]
ajad- peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad kinnistähed. Nii alandati roomlaste peajumal eestlaste poolt aeg- ajalt Kuusulaseks. Heleduselt on Jupiter neljas objekt taevas (pärast Päikest, Kuud ja Veenust; mõnikord on Marss samuti heledam). Teda teatakse juba esiajaloolisest ajast peale. Galileo avastus 1610. aastal, Jupiteri nelja suure kuu Io, Europa, Ganymede ja Callisto (praegu tuntud kui Galileo kuud), oli esimene keskliikumise avastamine, mis silmnähtavalt ei koondunud Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks.
--------- -------- ------ ------- Kuu 384 1738 7.35e22 17 Maa kaaslane Kuu Kuu on Maa ainuke looduslik kaaslane: orbiit: 384,400 km Maast diameeter: 3476 km mass: 7.35e22 kg Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal (kas sa mäletad, kus sa sel ajal olid?); viimane 1972. aasta detsembris
vesi moodustub maast 70. 8% ; Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas; Maa päev: tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit; Maal on üks kaaslane - Kuu. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud vahetevahel klassifitseeritud kui maist "planeeti" kõrvuti Merkuuri, Veenuse, Maa ja Marsiga. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuid seejuures esineb teataval määral libratsiooni - optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni
annaabi.ee 
